1

Kullamaa kirikus süüdati esimest korda Tobiase mälestusküünal

Urmas Lauri

Urmas Lauri

urmas.lauri@le.ee

Rudolf Tobiase mälestusküünal süüdati esimest korda helilooja sajandal surma-aastapäeval. Foto: Loit Lepalaan
Rudolf Tobiase mälestusküünal süüdati esimest korda helilooja sajandal surma-aastapäeval. Foto: Loit Lepalaan

Eile möödus helilooja Rudolf Tobiase surmast 100 aastat, selle meenutuseks süüdati Kullamaa kirikus helilooja mälestusküünal.

“100 aastat tagasi ta Berliinis suri,” ütles Kullamaa kultuurijuht Loit lepalaan. “Eile panime kalmule pärja, siis läksime kirikusse.”

Rudolf Tobiase auks on Kullamaa kirikus meetri kõrgune mälestuküünal, mida süüdataks evaid kaks korda aastas – helilooja sünni- ja surmapäeval. Lepalaane sõnul jagub küünalt vähemalt sajaks aastaks.

Küünlajala valmistas Saaremaa Dolomiit. “Mälestusküünla rahalised kulud kaeti vabaannetusest laekunud summadest,” ütles Lepalaan.

Kiriku orelil mängis Kullamaa keskkooli 11. klassi õpilane Anneli Riisalu Johann Sebastian Bachi “Prantsuse süidist” ühe osa.

Kultuurimajas oli kaetud kohvilaud, ette oli valmistatud audiorännak Rudolf Tobiase muusikamaailma. “Kullamaa viimane vallavanem Jüri Ott pidas kõne, DVD peale oli pandud põnevamad faktid helilooja elust,” selgitas Lepalaan.

Rudolf Tobiase mälestusküünal Kullamaa kirikusd. Foto: Loit Lepalaan

Rudolf Tobiase mälestusküünal

  • Veidi enam kui meetrikõrgune, 13,5 cm läbimõõdu ja nelja tahiga küünal valmis Võhma Valgusevabrikus. Küünalt kaunistavad Tobiasega seotud pildid ja noodid tema heliteostest.
  • Küünlaidee autor Loit Lepalaan ei osanud septembri algul Lääne Elule öelda, kust mõte Tobiasele mälestusküünal teha alguse sai: „Lihtsalt tuli mõte. Kive on juba pandud, paneks nüüd küünla.”
  • Lepalaan ütles, et küünal süüdatakse edaspidi vaid kaks korda aastas: helilooja sünni- ja surma-aastapäeval. „Küünlameistrite arvates kestab küünal nii sada aastat,” lisas Lepalaan.

Rudolf Tobias

  • Helilooja Rudolf Tobias oli esimene eesti rahvusest helilooja, kes omandas akadeemilise kompositsioonihariduse ja mõjutas oma heliloominguga kogu Eesti muusikaelu. Tema kirjutatud on kõik eesti muusika esimesed sümfoonilise žanrimääratlusega (avamäng, klaverikontsert, kantaat, keelpillikvartett, oratoorium) helitööd.
  • 29. mail 1873 Hiiumaal sündinud Tobias kolis 12aastasena koos perega Kullamaale. Tobias suri 29. oktoobril 1918 Saksamaal, kuid tema põrm maeti 1992. aastal ümber Kullamaa kalmistule suguvõsa hauaplatsile. Kullamaale on Tobiase mälestuseks püstitatud ka mälestuskivi ja -pink. Haapsalus on helilooja auks monument, Hiiumaal Käinas majamuuseum.
Rudolf Tobiast meenutades. Foto: Loit Lepalaan
NB! Kommentaarid on avaldatud lugejate poolt. Kommentaare ei toimetata. Nende sisu ei pruugi ühtida toimetuse seisukohtadega. Kui märkad sobimatut postitust, teavita sellest moderaatoreid, vajutades lipukese ikooni.

Kommenteeri

avatar
Tuleb
Tuleb

tõesti tunnustada Loit Lepalaant ja osavallavanemat Katrin Viksi, kes oskavad meeles pidada oma väljapaistvaid suurmehi. See oli tore ja südamlik sündmus. Täname neid kogukonna poolt.

wpDiscuz