1

Kullamaa kirikusse tuleb meetrikõrgune Tobiase mälestusküünal

Kaire Reiljan

Kaire Reiljan

kaire@le.ee

Rudolf Tobiase mälestuseks on Kullamaale püstitatud mälestuskivi ja -pink ning Haapsalusse monument. Foto arhiiv

Kullamaa kultuurielu eestvedaja Loit Lepalaane algatusel jõuab Kullamaa kirikuse helilooja Rudolf Tobiase mälestusküünal, mida kaks korda aastas põletades jagub sajaks aastaks.

Veidi enam kui meetrikõrgune, 13,5 cm läbimõõdu ja nelja tahiga küünal tehakse valmis Võhma Valgusevabrikus. Küünalt kaunistavad Tobiasega seotud pildid ja noodid tema heliteostest.

Valgusevabriku juhataja Elke Wüthrich ütles, et nii suure küünla valmistamine on eriline ettevõtmine. Tavapärase toodangu kõrval tehakse küünlavabrikus eritellimusena enamasti kuni poole meetri pikkuseid küünlaid, näiteks pulmadeks.

Tobiase küünla valamiseks kulus Wüthrichi sõnul terve päev. Küünal on nelja tahiga sellepärast, et see ühtlaselt põleks. Täna pärastlõunal algab küünla kaunistamine, mis vabriku juhataja hinnangul võib aega võtta umbes nädala. „Kasutame kaunistamiseks eri tehnikaid,” ütles Wüthrichi. Ta selgitas, et pilte oleks kunstnikul keeruline joonistada, sellepärast kasutatakse piltide puhul spetsiaalselt küünla jaoks mõeldud kleebiseid, osa kaunistusi joonistab kunstnik aga käsitsi.

Küünlaidee autor Loit Lepalaan ei osanud öelda, kust mõte Tobiasele mälestusküünal teha alguse sai: „Lihtsalt tuli mõte. Kive on juba pandud, paneks nüüd küünla.” Kui küünal valmis, tellitakse sellele ka poole meetri kõrgune graniidist jalg.

Lepalaane sõnul läheb küünal koos alusega maksma umbes 350 eurot ja ta on inimestele pakkunud välja võimaluse küünla ja aluse valmistamist rahaga toetada. Lepalaane sõnul pole annetuste kogumine tingitud niivõrd rahapuudusest kui sellest, et anda inimestele ja organisatsioonidele võimalus kaasa lüüa.

Küünal tahetakse Kullamaa kirikus avada Rudolf Tobiase 100. surma-aastapäeval 29. oktoobril. Lepalaan ütles, et küünal süüdatakse edaspidi vaid kaks korda aastas: helilooja sünni- ja surma-aastapäeval. „Küünlameistrite arvates kestab küünal nii sada aastat,” lisas Lepalaan.

Helilooja Rudolf Tobias oli esimene eesti rahvusest helilooja, kes omandas akadeemilise kompositsioonihariduse ja mõjutas oma heliloominguga kogu Eesti muusikaelu. Tema kirjutatud on kõik eesti muusika esimesed sümfoonilise žanrimääratlusega (avamäng, klaverikontsert, kantaat, keelpillikvartett, oratoorium) helitööd.

29. mail 1873 Hiiumaal sündinud Tobias kolis 12aastasena koos perega Kullamaale. Tobias suri 29. oktoobril 1918 Saksamaal, kuid tema põrm maeti 1992. aastal ümber Kullamaa kalmistule suguvõsa hauaplatsile. Kullamaale on Tobiase mälestuseks püstitatud ka mälestuskivi ja -pink.

NB! Kommentaarid on avaldatud lugejate poolt. Kommentaare ei toimetata. Nende sisu ei pruugi ühtida toimetuse seisukohtadega. Kui märkad sobimatut postitust, teavita sellest moderaatoreid, vajutades lipukese ikooni.

Kommenteeri

avatar
Tubli
Tubli

Loit, et Sa ei unusta Kullamaa suurmehi ja ajalugu. Ilus mõte ja väärikas teostus

wpDiscuz