Silt: Loit Lepalaan

[caption id="attachment_422376" align="alignnone" width="1920"] Kullamaa vakuraamat. Foto: Loit Lepalaan[/caption] Suurel neljapäeval, 28. märtsil kl 11.45 loetakse üle Eesti ühiselt ette meieisapalvet, tähistamaks sellega Kullamaa vakuraamatu, kus eestikeelne palve esimest korda kirja on pandud, 500. aastapäeva. „Vakuraamatut alustati 1524. aastal, aga ega me tea, mis aastal palve sinna kirja pandi,” ütles Haapsalu Püha Johannese koguduse õpetaja Mart Salumäe.

[caption id="attachment_416722" align="aligncenter" width="1920"] Loit Lepalaan. Foto: Urmas Lauri[/caption] Kakskümmend aastat Kullamaa kultuurijuhi ametit pidanud Loit Lepalaan oma tööst kokkuvõtteid teha ei kärsi, pigem kipub ta rääkima tulevikuplaanidest.

[caption id="attachment_408865" align="alignnone" width="600"] Perekond Tobiase hauaplats Kullamaa kalmistul. Foto kalmistud.ee[/caption] Helilooja Rudolf Tobiase abikaasa Louise Tobiase säilmed maetakse 14. oktoobril Tallinna Metsakalmistult ümber Kullamaa kalmistule Tobiaste perekonnaplatsile. Kullamaa kultuurijuhi Loit Lepalaane sõnul tõusis Louise Tobiase ümbermatmine Kullamaale päevakorrale tänavu kevadel, kui Hiiumaal tähistati Rudolf Tobiase 150. sünniaastapäeva. „Seal peeti Tobiase pidu ja koos olid sõpruskonnad, seal see mõte tuli,” ütles Lepalaan. Pärast seda võttis Lepalaanega ühendust Enn Kunila, kes uuris, kuidas ümbermatmist korraldada. „Ma ajasin siis asjad korda,” ütles Lepalaan.

[gallery ids="368611,368613,368615,368617,368619,368621,368623,368625,368627,368629,368631,368633"] Urmas Lauri fotod Muusikatudengite esmaspäeval alanud suvekursuse Kullamaal lõpetab täna Igor Stravinski rohkem kui saja aasta vanune „Sõduri lugu”. „See on aktuaalne teema tänases maailmas ja sobib väga hästi seda kursust lõpetama,” ütles suvekursuse juhendaja Indrek Vau Lääne Elule. Esmaspäeval avatud Eesti muusika- ja teatriakadeemia löök- ja vaskpillimängijate suvekursus tõid Kullamaale 40 noort muusikut koos juhendajatega. Igal õhtul andsid kursuslased tasuta kontserdi. „Kontserttegevus käib selle eriala ja meie ametiga kaasas ja seda on õpilastele ja inimestele vaja, et näha, kuidas see asi käib," ütles Vau. Neljapäeval oli metsasarvepäev ning Kullamaa kultuurimajas esinesidki pidulikul kontserdil metsasarvemängijad. „Mina arvan, et „kulla maa” juba ise ütleb, et siin on midagi kuldset maas. Ja mis see kuldne eesti rahvale ikka on – kultuur ongi meie kuld. Kullamaa, kuldse kultuuri maa,” arutles Tartu metsasarveõpetaja Kaido Otsing. Tema juhendatav Elleri kooli metsasarveansambel astus üles nii kontserdi põhiosas kui lõi kaasa ka lisapala esitamisel.

[caption id="attachment_365475" align="alignnone" width="2000"] Otepää sepp Mart Salumaa kasutab oma sepiseid tehes eeskujuna arheoloogilisi leide. Foto: Andra Kirna[/caption] Kunsti- ja muusikapeol Helisev Kullamaa tähistati kohaliku sepa Karl Bleimanni 200. sünniaastapäeva. Nagu mõnigi kord varem, algas Helisev Kullamaa ka tänavu Kullamaa muusika seltsi orkestri mänguga kirikutornis. „Oleme seda varem teinud neli-viis korda. Nüüd sellepärast, et uue kirikukuuli tegemise ajal selgus, et vana kuul oli Karl Bleimanni tehtud,“ ütles päeva peakorraldaja, Kullamaa kultuurimaja juhataja Loit Lepalaan. „Mehed, kes vana kuuli alla võtsid ja uue panid, rääkisid, et see oli unikaalne ehitus. Nemad ei ole kohanud teist sellist ühendust kuuli ja risti vahel,“ rääkis ta. Helisev Kullamaa on varemgi olnud pühendatud sealtkandi olulistele inimestele. Ka Bleimanni on varem meeles peetud – konverentsiga, kus esinesid aurumasinate ehitajad ja muuseumiinimesed. Seekord täitsid Bleimanni 200. sünniaastapäeva laul ja sepakunst.

[caption id="attachment_353279" align="alignnone" width="696"] Tõnis Peikel, Loit Lepalaan, Helve Tellei. Kollaaž Andra Kirna.[/caption] Lääne-Nigula volikogu kinnitas valla uuteks aukodanikeks Helve Tellei, Loit Lepalaane ja Tõnis Peikeli.

[gallery td_gallery_title_input="Kullamaa vask-ja löökpillide suvekursus. Foto: Elen Freivald" ids="334395,334396,334397,334398,334399,334400,334401,334402,334403,334404,334405,334406,334407,334408,334409,334410,334411,334412,334414,334415,334416,334417,334418,334419,334421,334422,334423,334424,334425,334426,334427,334428,334429,334430,334431,334432,334433,334434,334435,334436,334437,334438"] Fotod: Elen Freivald Esmaspäeval algas Kullamaal esimene vask- ja löökpillimängijate suvekursus, kus ligi veerandsada noort harjutab Eesti oma ala meistrite käe all. Ürituse koordinaatori Karin Vau sõnul korraldati suvekursus kolme nädalaga. „Hakkasime korraldama kohe, kui piirangud lõppesid,” ütles Vau. Ta lisas, et esimese aasta kohta registreerus huvilisi just parasjagu, et jõuaks kõike hoomata.

Mai lõpuks tahab Kullamaa kultuurijuht Loit Lepalaan panna Eesti kultuuriloos olulise Kullamaa käsikirja koopia kultuurimajja rahvale vaatamiseks. Kullamaa käsikirjaks nimetatakse 16. sajandist pärit Kullamaa vakuraamatut, kuhu kirikuõpetaja Johannes Lelow on kõige muu koguduse elu puudutava kõrval kirja pannud kolm eestikeelset palveteksti: „Ave Maria”, „Credo” ja „Pater Noster” ehk „Meie Isa”. Need kolm on üldse vanimad pikemad seotud eestikeelsed tekstid. Et eestikeelseid märkmeid on vakuraamatusse tehtud kahe eri k