Silt: Loit Lepalaan
Kullamaa uus kultuurijuht on Triin Raave
[caption id="attachment_435764" align="alignnone" width="1920"]
Triin Raave. Foto: Andra Kirna[/caption]
Aasta alguses pensionile läinud Loit Lepalaane asemel valiti Kullamaa uueks kultuurijuhiks Triin Raave.
Lääne-Nigula vallavanema Janno Randmaa sõnul töötab Raave esialgu osakoormusega, sest ta on ka Kullamaa keskkooli huvijuht. Edaspidi näeb vallavanem, et Raave korraldada oleks laiema piirkonna kultuurielu.
„Kui Loit Lepalaan oli Kullamaa kultuurimaja direktor, siis Raave on piirkondlik kultuuritöötaja,” ütles Randmaa. Piirkonda kuuluvad Kullamaa kõrval veel Martna, Risti ja Palivere. Vallavanem lisas, et piirkondlik kultuurijuht ei pea kõigis paikades ise üritusi korraldama, vaid olema eelkõige inimene, kes esindab neid piirkondi kõikvõimalikes aruteludes.
Raave on varem töötan
Triin Raave. Foto: Andra Kirna[/caption]
Aasta alguses pensionile läinud Loit Lepalaane asemel valiti Kullamaa uueks kultuurijuhiks Triin Raave.
Lääne-Nigula vallavanema Janno Randmaa sõnul töötab Raave esialgu osakoormusega, sest ta on ka Kullamaa keskkooli huvijuht. Edaspidi näeb vallavanem, et Raave korraldada oleks laiema piirkonna kultuurielu.
„Kui Loit Lepalaan oli Kullamaa kultuurimaja direktor, siis Raave on piirkondlik kultuuritöötaja,” ütles Randmaa. Piirkonda kuuluvad Kullamaa kõrval veel Martna, Risti ja Palivere. Vallavanem lisas, et piirkondlik kultuurijuht ei pea kõigis paikades ise üritusi korraldama, vaid olema eelkõige inimene, kes esindab neid piirkondi kõikvõimalikes aruteludes.
Raave on varem töötan
10
Loit Lepalaan astub kõrvale
[caption id="attachment_440158" align="alignnone" width="1920"] Loit Lepalaan paneb kultuurijuhi ameti maha, kuid Kullamaa muusikaseltsi veab edasi. Foto: Urmas Lauri[/caption]
Pikka aega Kullamaa kultuurielu juhtinud Loit Lepalaan lahkub 1. jaanuaril Kullamaa kultuurimaja direktori kohalt.
„Olen kakskümmend aastat seda vankrit vedanud, on aeg kellelgi teisel seda asja jätkata,” ütles 73aastane kultuurijuht pealtnäha kerge südamega. „Eks iga asi saab kunagi otsa.”
Asendamatuid inimesi polevat olemas ja laias laastus vastab see ka tõele. Paraku ei kulge argielus kõik siiski nii lihtsalt. Eriti maakohtades, kus Lepalaane-suguseid sügava kultuurihuvi ja -võimega inimesi otsi või tikutulega taga.
„Ega ma ju pildilt täitsa ära kao. Kullamaa muusikaseltsi esimees olen edasi j
Loit Lepalaan paneb kultuurijuhi ameti maha, kuid Kullamaa muusikaseltsi veab edasi. Foto: Urmas Lauri[/caption]
Pikka aega Kullamaa kultuurielu juhtinud Loit Lepalaan lahkub 1. jaanuaril Kullamaa kultuurimaja direktori kohalt.
„Olen kakskümmend aastat seda vankrit vedanud, on aeg kellelgi teisel seda asja jätkata,” ütles 73aastane kultuurijuht pealtnäha kerge südamega. „Eks iga asi saab kunagi otsa.”
Asendamatuid inimesi polevat olemas ja laias laastus vastab see ka tõele. Paraku ei kulge argielus kõik siiski nii lihtsalt. Eriti maakohtades, kus Lepalaane-suguseid sügava kultuurihuvi ja -võimega inimesi otsi või tikutulega taga.
„Ega ma ju pildilt täitsa ära kao. Kullamaa muusikaseltsi esimees olen edasi j
Kullamaa kogudus tähistab kahte suurt sünnipäeva
[caption id="attachment_399227" align="alignnone" width="2000"] Kullamaa kirik. Foto Heinrih Heintalu[/caption]
Pühapäeval tähistab Kullamaa kogudus oma 660. ja ühtlasi Kullamaa vakuraamatu 500. sünnipäeva.
Kullamaa kultuurijuhi Loit Lepalaane sõnul on koguduse juubeli tähistamise aluseks võetud koguduse esmamainimine. Nimelt on Kullamaa kihelkonda esimest korda mainitud Vatikani arhiivis leiduvas allikas 15. mail 1364 seoses sellega, et preester Theodoricus Vresele eraldati kihelkonnas saadud tulud tema elatisallikaks.
Kullamaa kirik. Foto Heinrih Heintalu[/caption]
Pühapäeval tähistab Kullamaa kogudus oma 660. ja ühtlasi Kullamaa vakuraamatu 500. sünnipäeva.
Kullamaa kultuurijuhi Loit Lepalaane sõnul on koguduse juubeli tähistamise aluseks võetud koguduse esmamainimine. Nimelt on Kullamaa kihelkonda esimest korda mainitud Vatikani arhiivis leiduvas allikas 15. mail 1364 seoses sellega, et preester Theodoricus Vresele eraldati kihelkonnas saadud tulud tema elatisallikaks. 
Neljapäeval on meieisapalve päev
[caption id="attachment_422376" align="alignnone" width="1920"]
Kullamaa vakuraamat. Foto: Loit Lepalaan[/caption]
Suurel neljapäeval, 28. märtsil kl 11.45 loetakse üle Eesti ühiselt ette meieisapalvet, tähistamaks sellega Kullamaa vakuraamatu, kus eestikeelne palve esimest korda kirja on pandud, 500. aastapäeva. „Vakuraamatut alustati 1524. aastal, aga ega me tea, mis aastal palve sinna kirja pandi,” ütles Haapsalu Püha Johannese koguduse õpetaja Mart Salumäe.
Kullamaa vakuraamat. Foto: Loit Lepalaan[/caption]
Suurel neljapäeval, 28. märtsil kl 11.45 loetakse üle Eesti ühiselt ette meieisapalvet, tähistamaks sellega Kullamaa vakuraamatu, kus eestikeelne palve esimest korda kirja on pandud, 500. aastapäeva. „Vakuraamatut alustati 1524. aastal, aga ega me tea, mis aastal palve sinna kirja pandi,” ütles Haapsalu Püha Johannese koguduse õpetaja Mart Salumäe. 
Loit Lepalaan lubab Kullamaale järjekordset kultuuritihedat aastat
[caption id="attachment_416722" align="aligncenter" width="1920"] Loit Lepalaan. Foto: Urmas Lauri[/caption]
Kakskümmend aastat Kullamaa kultuurijuhi ametit pidanud Loit Lepalaan oma tööst kokkuvõtteid teha ei kärsi, pigem kipub ta rääkima tulevikuplaanidest.
Loit Lepalaan. Foto: Urmas Lauri[/caption]
Kakskümmend aastat Kullamaa kultuurijuhi ametit pidanud Loit Lepalaan oma tööst kokkuvõtteid teha ei kärsi, pigem kipub ta rääkima tulevikuplaanidest.
Rudolf Tobiase abikaasa leiab puhkepaiga Kullamaa kalmistul
[caption id="attachment_408865" align="alignnone" width="600"]
Perekond Tobiase hauaplats Kullamaa kalmistul. Foto kalmistud.ee[/caption]
Helilooja Rudolf Tobiase abikaasa Louise Tobiase säilmed maetakse 14. oktoobril Tallinna Metsakalmistult ümber Kullamaa kalmistule Tobiaste perekonnaplatsile.
Kullamaa kultuurijuhi Loit Lepalaane sõnul tõusis Louise Tobiase ümbermatmine Kullamaale päevakorrale tänavu kevadel, kui Hiiumaal tähistati Rudolf Tobiase 150. sünniaastapäeva. „Seal peeti Tobiase pidu ja koos olid sõpruskonnad, seal see mõte tuli,” ütles Lepalaan. Pärast seda võttis Lepalaanega ühendust Enn Kunila, kes uuris, kuidas ümbermatmist korraldada. „Ma ajasin siis asjad korda,” ütles Lepalaan.
Perekond Tobiase hauaplats Kullamaa kalmistul. Foto kalmistud.ee[/caption]
Helilooja Rudolf Tobiase abikaasa Louise Tobiase säilmed maetakse 14. oktoobril Tallinna Metsakalmistult ümber Kullamaa kalmistule Tobiaste perekonnaplatsile.
Kullamaa kultuurijuhi Loit Lepalaane sõnul tõusis Louise Tobiase ümbermatmine Kullamaale päevakorrale tänavu kevadel, kui Hiiumaal tähistati Rudolf Tobiase 150. sünniaastapäeva. „Seal peeti Tobiase pidu ja koos olid sõpruskonnad, seal see mõte tuli,” ütles Lepalaan. Pärast seda võttis Lepalaanega ühendust Enn Kunila, kes uuris, kuidas ümbermatmist korraldada. „Ma ajasin siis asjad korda,” ütles Lepalaan. 
Muusikute suvekursuse lõpetab „Sõduri lugu”
[gallery ids="368611,368613,368615,368617,368619,368621,368623,368625,368627,368629,368631,368633"]
Urmas Lauri fotod
Muusikatudengite esmaspäeval alanud suvekursuse Kullamaal lõpetab täna Igor Stravinski rohkem kui saja aasta vanune „Sõduri lugu”.
„See on aktuaalne teema tänases maailmas ja sobib väga hästi seda kursust lõpetama,” ütles suvekursuse juhendaja Indrek Vau Lääne Elule.
Esmaspäeval avatud Eesti muusika- ja teatriakadeemia löök- ja vaskpillimängijate suvekursus tõid Kullamaale 40 noort muusikut koos juhendajatega. Igal õhtul andsid kursuslased tasuta kontserdi. „Kontserttegevus käib selle eriala ja meie ametiga kaasas ja seda on õpilastele ja inimestele vaja, et näha, kuidas see asi käib," ütles Vau.
Neljapäeval oli metsasarvepäev ning Kullamaa kultuurimajas esinesidki pidulikul kontserdil metsasarvemängijad.
„Mina arvan, et „kulla maa” juba ise ütleb, et siin on midagi kuldset maas. Ja mis see kuldne eesti rahvale ikka on – kultuur ongi meie kuld. Kullamaa, kuldse kultuuri maa,” arutles Tartu metsasarveõpetaja Kaido Otsing. Tema juhendatav Elleri kooli metsasarveansambel astus üles nii kontserdi põhiosas kui lõi kaasa ka lisapala esitamisel.
Sepp Bleimann oli Kullamaal tähtis mees
[caption id="attachment_365475" align="alignnone" width="2000"] Otepää sepp Mart Salumaa kasutab oma sepiseid tehes eeskujuna arheoloogilisi leide. Foto: Andra Kirna[/caption]
Kunsti- ja muusikapeol Helisev Kullamaa tähistati kohaliku sepa Karl Bleimanni 200. sünniaastapäeva.
Nagu mõnigi kord varem, algas Helisev Kullamaa ka tänavu Kullamaa muusika seltsi orkestri mänguga kirikutornis.
„Oleme seda varem teinud neli-viis korda. Nüüd sellepärast, et uue kirikukuuli tegemise ajal selgus, et vana kuul oli Karl Bleimanni tehtud,“ ütles päeva peakorraldaja, Kullamaa kultuurimaja juhataja Loit Lepalaan. „Mehed, kes vana kuuli alla võtsid ja uue panid, rääkisid, et see oli unikaalne ehitus. Nemad ei ole kohanud teist sellist ühendust kuuli ja risti vahel,“ rääkis ta.
Helisev Kullamaa on varemgi olnud pühendatud sealtkandi olulistele inimestele. Ka Bleimanni on varem meeles peetud – konverentsiga, kus esinesid aurumasinate ehitajad ja muuseumiinimesed. Seekord täitsid Bleimanni 200. sünniaastapäeva laul ja sepakunst.
Otepää sepp Mart Salumaa kasutab oma sepiseid tehes eeskujuna arheoloogilisi leide. Foto: Andra Kirna[/caption]
Kunsti- ja muusikapeol Helisev Kullamaa tähistati kohaliku sepa Karl Bleimanni 200. sünniaastapäeva.
Nagu mõnigi kord varem, algas Helisev Kullamaa ka tänavu Kullamaa muusika seltsi orkestri mänguga kirikutornis.
„Oleme seda varem teinud neli-viis korda. Nüüd sellepärast, et uue kirikukuuli tegemise ajal selgus, et vana kuul oli Karl Bleimanni tehtud,“ ütles päeva peakorraldaja, Kullamaa kultuurimaja juhataja Loit Lepalaan. „Mehed, kes vana kuuli alla võtsid ja uue panid, rääkisid, et see oli unikaalne ehitus. Nemad ei ole kohanud teist sellist ühendust kuuli ja risti vahel,“ rääkis ta.
Helisev Kullamaa on varemgi olnud pühendatud sealtkandi olulistele inimestele. Ka Bleimanni on varem meeles peetud – konverentsiga, kus esinesid aurumasinate ehitajad ja muuseumiinimesed. Seekord täitsid Bleimanni 200. sünniaastapäeva laul ja sepakunst. 
Lääne-Nigula saab kolm aukodanikku
[caption id="attachment_353279" align="alignnone" width="696"]
Tõnis Peikel, Loit Lepalaan, Helve Tellei. Kollaaž Andra Kirna.[/caption]
Lääne-Nigula volikogu kinnitas valla uuteks aukodanikeks Helve Tellei, Loit Lepalaane ja Tõnis Peikeli.
Tõnis Peikel, Loit Lepalaan, Helve Tellei. Kollaaž Andra Kirna.[/caption]
Lääne-Nigula volikogu kinnitas valla uuteks aukodanikeks Helve Tellei, Loit Lepalaane ja Tõnis Peikeli.