5

Postimees: rahajagajad traalivad välja miljoneid

Urmas Lauri

Urmas Lauri

urmas.lauri@le.ee

Kipperi Kala Lihula laadal. Foto: Urmas Lauri
Kujutage ette, et vald või riik annaks oma eelarvest igal aastal sadu tuhandeid eurosid mõne vallaametniku või ministri eraettevõttele. Tõenäoliselt tõuseks selle peale palju kära. Kuid Eestis on kümmekond ühendust, mille juhatuse liikmed on seaduse silmis samasugused ametnikud, kuid saavad endale sellist rahajagamist suurema kärata lubada, kirjutab Postimees.

Sellised on näiteks kalanduse eurotoetuse jagamise üle otsustavad kalandusühingud, mille juhid nii mõnelgi pool Eestis üksteise firmad järjepidevalt rahaga üle valavad, traalides mõnes kandis euroraha pajast välja rohkem kui kõik teised kohalikud kalurid kokku.

Eesti on jagatud kaheksaks kalanduspiirkonnaks, kus ühingud otsustavad toetuse jagamise üle. Huvide konflikti leiab eranditult igast kalandusühingust.

Näiteks Läänemaa kalandusühingu juhatusest leiab kolm ärimeest, kes on aastate jooksiul saanud igaüks ligemale 300 000 eurot Euroopa maksumaksja makstud toetust. Nende seas näiteks ühingu juhatuse esimees Indrek Jõgisoo. Tema hinnangul valitaksegi juhatusse piirkonna kõige aktiivsemad inimesed. Seetõttu tulebki üsna tihti ette juhatuse liikmete projektitoetuse üle otsustamist.

Riik on süsteemiga rahul. Maaeluministeeriumi kalamajandusosakonna juhataja Ain Soome selgitas, et kogu Euroopa Liidus jagatakse raha sama moodi: kohalikud saavad ise teatud määral otsuseid teha, sest nemad teavad kõige paremini, mida on seal kandis arendada vaja.

Postimees vahendas, et Läänemaa Rannakalanduse Seltsi juhatuse liige, OÜ Kipperi Kala juhataja ja omanik Andres Habak on saanud kalandusühenduste jagatavat toetust 292 643 eurot. Lihula suitsukalatsehhi I etapiks 85 098 eurot, Lihula suitsukalatsehhi seadmete ostmiseks ja paigaldamiseks 70 124 eurot, uue kalakaupluse rajamiseks 68 995 eurot jms.

Läänemaa Rannakalanduse Seltsi juhatuse liige, Derhamn OÜ juhataja ja omanik Mart Vahtel on saanud oma firmale toetust kokku 305 116 eurot. Kalatöötlemisseadmete ostuks sai ta 100 000 eurot, kalafileerimisseadme soetamiseks 91 486 eurot, väikelaevade tõstuki soetamiseks 57 050 eurot ja kalatöötlemisseadmete soetamiskes 56 580 eurot.

Läänemaa Rannakalanduse Seltsi juhatuse esimees Indrek Jõgisoo, OÜ Leidrek juhataja ja omanik on saanud oma firmale 227 915 eurot toetust: talumajutuse hoone rekonstrueerimiseks 31 955 + 31 950 eurot, endise tootmishoone ümberehitamiseks toitlustuskohaks 29 959 + 31 950 eurot, külalistemaja küttesüsteemiks 60 000 eurot, talumajutuse vastuvõtu II etapiks ja saali rekonstrueerimiseks 60 000 eurot, õueala sillutamiseks 31 705 eurot.

NB! Kommentaarid on avaldatud lugejate poolt. Kommentaare ei toimetata. Nende sisu ei pruugi ühtida toimetuse seisukohtadega. Kui märkad sobimatut postitust, teavita sellest moderaatoreid, vajutades lipukese ikooni.

Kommenteeri

avatar
kuglimugli
kuglimugli

Kade ollakse siis kui keegi midagi ära teeb, tehku see kaebleja ise midagi aga ei.

Taotleja
Taotleja

Ei midagi uut – ühed algatavad, võtavad riske ja vastutust ning loovad uusi väärtusi ning on teised kelle ideede ja algatusvõime puudus mekivad kõrvalt vaadates halba. Head isu vellodele!
Tasakaalu huvides võinuks artiklis mainida omaosaluste (loe:võetud risk) osa 30-50% kogu projektist.
Artikkel täidab eesmärki, intriig on algatatud. Olnuks aus märkida, et hindajateks on komisjon kus enda taotlusi hinnata ei saa. Kindlasti ei toeta tühi teema ka kogukondade head läbisaamist. Kadedus ei luba

Vello
Vello

Kuidagi halb mekk on asjal ,või kuidas?

aju hans
aju hans

Sullerid ju , teadagi kõigile

REIN
REIN

Tasakaalustatuse huvides tuleks vaadata, kas on mõni asjalik projekt rahata jäänud, s.t. pumba juures olijate poolt kõrvale lükatud? Kui ei, siis probleemi pole. Kui tegusad inimesed tõmbavad kalandust käima, siis on kõik väga hästi. Rannakalureid on vähe ja neid, kes riskivad suuremahuliste investeeringutega, k.a. omafinantseeringuga ning suudavad europrojekte ja nende lõputuid aruandeid koostada, veelgi vähem. Aga kui on korruptiivseid juhtumeid, siis on muidugi süsteem kehv.

wpDiscuz