Täna Haapsalu piiskopilinnuse keskajakeskuse vundamendiauku paigaldatud nurgakivi sümboliseerib uue perioodi algust piiskopilinnuse mitmesaja-aastases ajaloos.
Vundamendiauku pandud metallist hülsis on linnuse ümberehitusprojekt, EASi otsus piiskopilinnuse projekti rahastamise kohta, kultuuriministeeriumi toetuskiri ning neljapäevane Lääne Elu. Lisaks võivad tulevased põlved leida hülsist nimekaarte ja nii piiskopilinnuse kui ka teiste muuseumite meeneid.
Hülsi paigutas tulevase lifišahti taha torusse piiskopilinnuse juhataja Kaire Tooming ning lubimördiga aitasid seda katta Haapsalu linnapea Urmas Sukles, kulturiministeeriumi kantsler Tarvi Sits ja ehitaja, AS Restori peaarhitekt Mart Keskküla, kes kelluotsaga kirjutas lubimördi sisse ka aastaarvu 2018.
Tänane nurgakivipanek oli sümboolne, sest ehitajad on linnuses tegutsenud juba eelmise aasta lõpust. „Anname linnusele uue näo ja teeme selle jälle inimestele kasutatavaks,” kirjeldas Keskküla ehitajate ülesannet linnuses. Ta lisas, et kuna linnust on aastasadade jooksul mitmeid kordi ümber ehitatud, on senises töös kõige keerulisem olnud aru saada, mis on ehitatud 13., mis 17. sajandil ja mis nõukogude ajal. „Siin on kõik ladestused nii segi paisatud,” rääkis ta.
Enne kui ehitama sai hakata, tuli ehitajatel tegelda lammutamisega. Keskküla sõnul on poole aastaga linnuse keldritest välja veetud 400 tonni ning esimeselt ja teiselt korruselt 600 tonni liigmaterjali: „See tähendab 100 koormat 10tonnise autoga.” Keskküla lisas, et suur osa väljaveetust on nõukogudeaegse restaureerimise tulemus.
Keskküla ütles, et sellistel ajaloolistel objektidel nagu Haapsalu linnus, tuleb alati arvestada ootamatustega ja mitmel puhul on tulnud töö käigus uusi lahendusi välja mõelda. Ta tõi näiteks uue sissepääsupaviljoni kohalt välja tulnud hüpokaustahjud, mis tuli siiski ehitusele ohverdada, kuid samast paigast välja tulnud kaevu loodetakse tulevikus põranda all eksponeerida.
Teise näitena nimetas Keskküla nn lõvikoobast, mis osutus mantelkorstnaks. „Projekt seda alguses üldse ei kajastanud, aga mehed olid nii uudishimulikud, et uuristasid ja uuristasid kuni said kätte uhke ruumi koos algse põrandaga,” rääkis Keskküla. Ta lisas, et nüüd on kavas korstnasse keerdtrepp paigaldada ja see käiguteena kasutusse võtta: „Seal oleks vana ja uus kokku viidud.”
Kaire Tooming ütles, et väliselt saab väikeses linnuses kindlasti üks suuremaid muutusi olema sissepääsupaviljon. „See võib esmapilgul võõrana tunduda, aga seda on meile väga vaja,” kinnitas ta. Tooming lisas, et linnuses ümberehitusprojekti autorid KAOS Arhitektid on kinkinud inimestele ka legaalse võimaluse müüridel ronida, sest sinna tekib käigutee, mis viib müüride tippu ning annab vaate linnusele ja linnale. „Me loome Haapsalu linna kõige parema linnusvaatlusplatvormi,” ütles Tooming.
Täna oli huvilistel võimalik ka ehitusplatsil ringi vaadata ja näha, kui kaugele ehitajad oma tööga jõudnud on. Seda, milline uuenenud linnus oma kahel korrusel paikneva ekspeditsiooniga välja hakkab nägema, näeb üheksa kuu pärast. „Kohtume juulis 2019 kui asume uut muuseumi avama,” kutsus Kaire Tooming.
Fotod: Arvo Tarmula
