14.6 C
Haapsalu
Esmaspäev, 8. august 2022
Avakülg Tags Kaire Tooming

Silt: Kaire Tooming

Ajalookonverents tõi kuulajate ette uusi teooriaid ja avastusi

[caption id="attachment_367244" align="alignnone" width="2000"] Kaire Tooming rääkis konverentsil kirikute rajamisest. Foto: Arvo Tarmula[/caption] Juba 28 aastat on suve kõige kuumemal ajal tuldud Haapsalus kokku selleks, et rääkida Läänemaa ajaloost. Erand polnud tänavunegi suvi. Seekordse konverentsi kavas oli seitse ettekannet, mis ajateljele panduna katsid tuhatkond aastat, ulatudes muinasajast nõukogude ajani. Kõige kaugemale minevikku viis kuulajad Eesti üks tunnustatumaid numismaatika asjatundjaid Ivar Leimus, kes on konverentsil juba staažikas esineja. Seekord kõneles Leimus Haapsalu ümbrusest leitud esiajaloolistest hõbeaaretest. Peamiselt lahkas ta mullu Kirimäelt päevavalgele tulnud hõbeaaret, mille 124 münti, hõbeesemed ja -kangid on maapinda peidetud 13. sajandi alguses. Aarde kõige haruldasem leid on Leimuse sõnul hõbedakang kahe Ojamaa münditempli jäljega. „See on täielik uunikum. Rootsi ajaloolased pidid toolilt maha kukkuma, kui sellest kuulsid,” ütles Leimus.

Õppus: kuidas päästa kultuurivara?

[caption id="attachment_325512" align="alignnone" width="2000"] Piiskop Tiit Salumäe tutvustas toomkirikut, mille suurim väärtus on keskaegsed puuskulptuurid. Foto: Arvo Tarmula[/caption] Et muuseumides ja kirikutes on tallel kunsti- ja ajalooväärtusi, mis võivad tulekahjus hävida, korraldavad muinsuskaitse- ja päästeamet seal õppusi ja koolitusi. Tulekahjud muuseumides ja kirikutes pole sagedased, kuid aeg-ajalt neid siiski juhtub, mis tähendab kultuuripärandi hävimist. Tänavu jaanuaris hävis Narva-Jõesuus Kaasani kiriku tulekahjus hulk hinnalist vara, paari aasta eest põles maha Piirissaare vanausuliste kirik. Viimaste aastate üks kõige šokeerivamaid kirikutulekahjusid, mille kustutamist miljonid inimesed üle maailma teleekraanilt jälgisid, oli Pariisi Notre-Dame’i katedraali põleng.

Turistide puudust Läänemaal pole

[caption id="attachment_304328" align="alignnone" width="2000"] Kolmapäeval uuris perekond Karl, Vera ja Minni Ögland Haapsalus ronge, peamiselt meelitas neid siia linnus ja rand. Malle-Liisa Raigla[/caption] Läänemaa majutusasutustest öeldakse justkui ühest suust, et praegu turistide puuduse üle kurta ei saa – on läinud paremini kui kardeti, kuid samas tekitab tulevik siiski ebakindlust. „Kogu turismisektor on maoli maas,” ütles Roosta puhkeküla tegevjuht Ingrid Sieberk. Tema sõnul on tippkuud küll juuli ja august ning need varasematele aastatele tõenäoliselt alla ei jää, kuid kevadel tekitatud kahju kahe kuuga ei korva.

Linnusemuuseumis võitles püha Jüri lohega

[caption id="attachment_285611" align="alignnone" width="1024"] Linnuse pedagoogi Karin Mägi juhendamisel mängisid lapsed läbi loo Püha Jüri legendaarsest võitlusest lohega ja printsess sai
taas päästetud. Arvo Tarmula[/caption] Haapsalu linnusemuuseumis oli laupäeval neljandat korda keskaega tutvustav linnusepäev, millest võttis osa pea 300 inimest. Juba keskpäevast alates hakkas kohale voorima rahvast põlvepikkusest poisikesest kuni hallpeadeni välja. Tuldi peredega, aga ka klasside ja gruppide kaupa. „Kodutütred käisid. Just võtsime vastu ühe grupi Saaremaalt – täna juba teise, tuldud on ka lausa Lõuna-Eestist ja Tallinnastki, aga peamiselt ikka meie oma Haapsalu ja Läänemaa inimesed,” rääkis linnusemuuseumi juhataja Kaire Tooming tund pärast ürituse algust. Seekordne linnusepäev oli esimene pärast suurt totaalset muutumist – eelmised kolm toimusid veel eelmise ekspositsiooni ajal. Sellest, et huvitavat tegevust uue sisu saanud vanade müüride vahel jagub, andis tunnistuste seegi, et mõni pere, kes tuli kohale kohe avamise ajaks, lahkus alles siis, kui väravaid sulgema hakati. „Ja kui tavaliselt käib meil laupäeviti umbes sada inimest, siis seekord oli peaaegu kolm korda rohkem“ märkis Tooming.