Täna andis president Kersti Kaljulaid Narvas üle riiklikud teenetemärgid 166 inimesele, kelle hulgas olid ka Läänemaalt pärit kultuuritegelane Anneli Aken, käsitööedendaja Mirje Sims ja Lihula ettevõtja Janek Vipre – kõik kolm said Valgetähe V klassi teenetemärgi.
„Te kõik olete ehitanud Eestit, nagu ehitatakse kodu – niihästi sirkli ja höövliga kui ka kunsti ja muusikaga. See töö on korda läinud, nagu südamega tehtud asjad ikka korda lähevad,“ ütles president Kersti Kaljulaid eile Narvas riiklike teenetemärkide üleandmisel.
Alates sellest, kui Eesti taastas omariikluse, on üks inimpõlv peale kasvanud, rääkis riigipea. „Näeme toonaseid lapsi täna juba siingi saalis. 1990ndate alguse noortest on saanud kogenud keskealised. Tänutundega mõtleme toonastele vanadele, kes veel tänagi meie seas või juba esivanemate juurde läinud. Tehtud on üks inimpõlv tööd. Üks inimpõlv tööd iseseisva Eesti heaks,“ kõneles president.
Presidendi kahte kõnet, nii teenetemärgi üleandmisel peetud, kui ka pärastlõunal Narva Raekoja platsil avalik vabaõhuaktusel esitletut, pidas üks teenetemärgi saanu, Haapsalust pärit koorijuht ja kultuurikorraldaja Anneli Aken headeks. „Kuna ma olen temaga kohtunud ka enne tänast, siis ma tean, et ta pole suupeale kukkunud, on väga hea oma seisukohatde kaitsja,“ arutles Aken. „Mind väga puudutas see, et ta tuletas meelde Lennart Meri esimest kõnet, see lõi kena silla.“
Mirje Sims sai teenetemärgi rahvakunsti edendamise eest: ta on Haapsalu pitsikeskuse asutaja ja juht ning Haapsalu salli kudumise traditsiooni hoidja. Presidendi vastuvõtule läks Sims, õlgadel Haapsalu rätt, valge ja oma kootud.
Lihulas ja Haapsalu külje all Uuemõisas tegutseva Narma vaibavabriku omanik Janek Vipre sai teenetemärgi ettevõtluse ja kohaliku elu edendamise eest.
Anneli Aken pälvis autasu eesti laulukultuuri hoidmise eest Euroopas. Viimased kümme aastat on Aken elanud Saksamaal Trieris, kuid peab end üdini haapsallaseks. Ta annab lastele laulutunde Luksemburgis ja Brüsselis.
„Panin [teenetemärgi] korraks rinda ja võtsin ära,“ ütles Anneli Aken. „Ei taha seda Narva linna peal ära kaotada.“
Narva kant on Aknale tuttav. Viimati käis ta seal kümme-üksteist aastat tagasi, kuid lapsepõlvesuved veetis ta Narva-Jõesuus.
Kuigi paljudele teenetemärgi saanuile oli Narva sõit kolmepäevane ettevõtmine, pidas Aken seda õigeks, et aurahad just seal üle anti. „Iseenesest on see kena, et muud piirkonnad saavad tähelepanu, et mitte kõik ei toimu ainult Suur-Tallinnas,“ ütles Aken.
Eesti taasiseseisvumist peab Aken imeks. „Ma olen suure osa oma elust elanud selles Eestis, kus ma ei osanud unistadagi, et see võiks vabaks saada. Eesti vabanemine oli nii eriline,“ lausus Aken.
Seekordsel Eesti-reisil Aken Haapsallu ei jõuagi. „Homme lendan tagasi koju, vaja tööl olla, tulemas on aktus ja pidu.“ Akna juhatada on mudilaskoor, lastekoor ja noorte segakoor, ta on seotud ka täiskasvanute (Euroopa eestlaste) segakooriga.