Turvalisuse leht: Läänemaa mänguväljakud vajaksid uuendamist

Kaire Reiljan

kaire@le.ee

Kõmsi lasteaed-algkooli juures avati 2016 sügisel uus mänguväljak, mida saab kasutada ka külarahvas. Foto arhiiv

Läänemaal asuvad avalikud laste mänguväljakud on pigem rahuldavas ja halvas seisus, selgus Läänemaa turvalisuse nõukogu eestvõttel tehtud maakonna mänguväljakute analüüsist.

Kevadel kaardistasid Tallinna ülikooli Haapsalu kolledži tudengid Läänemaa omavalitsustes asuvaid avalikke mänguväljakuid. Küsitlusele vastanud kümnest omavalitsusest vastas vaid Martna vald, et neil avalikku mänguväljakut pole. Kõige rohkem, kuus mänguväljakut oli Haapsalus ja Noarootsi vallas.

Kõige rohkem mänguväljakuid on omavalitsustes rajatud aastatel 2011–2015, kokku üheksa. Sellest uuemaid mänguväljakuid on Läänemaal kaks, enne 2000. aastat rajatuid kolm.

Omavalitsuste esindajad hindasid veidi enam kui poolte mänguväljakute seisukorda pigem rahuldavaks või kehvaks. Väga heas seisukorras on 11 mänguväljakut.

Praeguste mänguväljakute suurimaks puuduseks peeti väljaku vanusest olemata seda, et ei piisa tegevust mitmes vanuses lastele.

Muud puudused on seotud eeskätt heakorra ja mugavusega. Enam kui pooltel mänguväljakutel puudub kätepesemise võimalus ja kolmandikul pole prügikaste. Samuti nimetati kulunud atraktsioone ja istekohtade puudumist, vähem ka ebasobivat ja puhastamata pinnast ning seda, et väljaspool lasteaia tööaegu ei saa mänguväljakut kasutada.

Küsitluse korraldajad tõdesid, et mänguväljakute järelevalve on mitmes kohalikus omavalitsuses olnud mõnevõrra vähene, mistõttu vajab mänguväljakute järelevalve valdades selgemate reeglite loomist ja sagedasemaid ülevaatusi, et tagada laste ohutus.

Küsimusele, kas mänguväljakuid oleks juurde vaja, leidis 40 protsenti vastanutest, et kindlasti. Sama paljud ütlesid, et pigem jah. 20 protsenti vastanutest leidis, et pigem pole uusi väljakuid juurde vaja. Seda meelt olid omavalitsused, kus on juba kõige rohkem avalikus kasutuses mänguväljakuid.

Kohtadest, kus võiks veel avalikke mänguväljakuid olla, nimetasid omavalitsuste esindajad Vatlat, Vormsit, Lihulat, Kirblat, Tuudi korrusmajade ümbrust, Panga küla, Uuemõisat, Jõõdret, Paralepat, Varikut, Rannaküla, Kullamaad, Martnat, Kirnat, Rõudet, Nigulat, Taeblat, Piirsalut, Ristit, Linnamäed, Paliveret ja Österby randa. Sutlepas oleks omavalitsuse hinnangul vaja välist spordiväljakut, Roosta ja Österby randa aga välitrenažööre.

Samuti tõdesid vastanud, et mänguväljakute peamine puudus on amortiseerunud ja ohtlikud atraktsioonid. Uute mänguväljakute parandamine, laiendamine ja ehitamine on reguleeritud ehitusseadustikuga, samuti on standarditega kehtestatud ohutusnõuded ja katsemeetodid. Need nõuded piiravad seniste amortiseerunud mänguväljakute parandamist lihtsate ja odavate vahenditega. Suuremateks parandusteks aga omavalitsustel raha napib.

Kommenteeri
Kommentaarid on avaldatud lugejate poolt ja nende sisu ei ole muudetud. Seega ei pruugi kommentaariumis tehtud avaldused ühtida toimetuse seisukohtadega. Lääne Elul on õigus ebasobilikud kommentaarid kustutada.
Teavita mind
0 Kommentaari
Inline Feedbacks
View all comments