Astrid Nõlvak. Erakogu
Pärnust pärit Astrid Nõlvak õppis Viljandis pärimusmuusikat ning tegi sealse populaarse Viljandi folgi väikese sõsara Hiiumaale, kus töötab juba 15 aastat muusikaõpetajana.
Kõige esimene pärimusmuusika festival oli Viljandis, nüüd on peale Hiiu folgi ka Viru ja Setu folk. Kas festivale on sinu meelest vähe või palju?
Pärimusmuusika on aina populaarsem, sest on jõudnud lähemale ka neile, kes varem ehk pärimusest väga midagi arvata ei osanud. Pärimusmuusikatöötlused, koostöö pop- ja džässmuusikutega toob kuulajaid lähemale. Maarja Nuut, Trad.Attack! on pärimusmuusika tõelised edulood. Kui inimene on pärimuse maitse suhu saanud, tahab ta ühel hetkel kuulata ka lihtsalt regilaulu või instrumentaalset pärimusmuusikat torupilli-lõõtsa-kandle või viiuliga, sest ta oskab sellest leida endale midagi, millel on väärtus.
Ka Hiiu folgil kuuleb eri muusikastiilide kokkupanekust sündinud pärimusprojekte. Meilgi on võimalik kuulda autorilaulu. Kõik on ehe, kui seda ehedalt tehakse. Kui mõelda eheduse all puhast, töötlemata pärimusmuusikat, kus mängitakse pillimehe järgi nii, nagu vanasti mängiti, siis kuuleb ka seda.
Kes on tänavu kõige erilisem esineja, keda ise kuulata tahad?
Kuna olen ka ise muusik ja palju muusikat kuulanud, on mulle alati eriti huvitavad need koosseisud, keda ise veel väga kuulnud ei ole, aga kes on mõne looga suutnud minus huvi äratada. Sel aastal näiteks nelik Rootsist – Lekarerätten – ja ka Eesti duo Kärt Tomingas ja Külli-Katri Esken. Põnev tundub samuti duo Kristi Mühling ja Anna Mišina, kus kohtuvad Eesti kromaatiline kannel ning Marimaa laul, ja AR-GOD, kus saavad kokku eesti ja udmurdi pärimus. Huvi tekitas minus ka meditatiivse helipildiga koosseis Sinitrii, kes avamispäeval üles astub.
Kui rääkida publikumagnetist, siis meeldib inimestele tihti see, mis on vana, tuttav ja hea või siis uudne ja värske, aga mingil moel eriline. Seega, kui neist parameetritest lähtuda, võiks öelda, et publikumagnetiks saavad Melanhoolsed Meestelaulud, kus Marko Matvere, Jaanus Jantson ja Margus Põldsepp kolmehäälselt laulavad ning vahetekstidega ja oma mõnusa lavalise olekuga rahva südameid võidavad, ja Maarja Nuut, kes on pärjatud nii 2017. aasta naisartisti kui ka aasta parima etno-folgialbumi väljaandja tiitlitega. Ansambel Antsud jäi paljudele silma tänavuselt Eesti Laulult, avamispäeval pälvib kindlasti tähelepanu talendisaatest rohupilliga tuntuks saanud Erki-Andres Nuudi ja hiidlasest akordionimängija Indrek Liidi duo. Kes tahavad tantsida, tulevad kuulama Väikeste Lõõtspillide Ühingut ja Untsakaid ja kellele meeldib bluegrass, leiavad üles koha, kus esineb Robirohi. Vaatamist ja kuulamist on igale maitsele.
Kas mõtlesid kohe teha veidi teistmoodi või on see korraldamisel nii kujunenud, et Hiiumaa festival on alkoholivaba?
Esimesest festivalist saadik teadsin, et tahan pöörata tähelepanu ka Hiiumaa loodusele ning teha midagi laste jaoks, et kõigil oleks tore olla. Nii tulidki kohe kavasse loodusmatk ja muinasjututelk. Alkoholivaba festivalini jõudmisega läks pisut aega, sest seda ideed kohe ei toetatud. Kuna olin ka ise alguses „roheline”, siis mõtlesin, et annan aega, ning algusaastatel oli festivalil müügil lahja alkohol.
Kuidas on alkoholi puudumine muutnud festivali õhustikku?
Festival on alkoholivaba neljandast korrast, 2008. aastast. Olen rõõmus ja tänulik, et kuigi ka meeskond suhtus alguses skeptiliselt, jäid nad mu kõrvale ning usaldasid minu arvamust. Festivalil alkoholi ei müüda, samuti ei ole festivalile oodatud alkoholijoobes või oma alkoholiga külastajad. Esinejatest on enamik olnud selle mõttega rahul ning toonud esile, et Hiiu folgil on väga hea mängida, sest vastas on teadlik publik, kes ongi kohapeale tulnud just huvist muusika vastu. Need esinejad, kes algul on suhtunud veidi skeptiliselt, on hiljem oma arvamust muutnud ja samuti olnud meeldivalt üllatunud, et kained inimesed ei olegi mitte igavate nägudega tuimad puunotid, vaid suudavad ja oskavad ka ilma alkoholita lõbutseda ning tantsida. Festivali õhustiku on see teinud turvalisemaks ja perekesksemaks. Palju rohkem on näha lastega peresid, kes tõesti oma lastele ka tähelepanu pööravad ning nendega koos meisterdavad, tantsivad ja lihtsalt mõnusalt aega veedavad.
Kuidas on hiidlased vastu võtnud Hiiu folgi?
Mulle on hiidlased palju öelnud, et see on väga tähtis, et Hiiumaal on oma folgifestival ja et see on just selline, nagu ta on. Hiiu folk on saanud ka Hiiumaa kultuuripärli tiitli. Viimastel aastatel olen saanud järjest positiivset tagasisidet selle kohta, et festival on alkoholivaba ning perekeskne. Alati on hea meel, kui näen festivalil hiidlasi, keda varem näinud ei ole – see annab kinnitust, et ajan õiget asja ja inimesed tõesti hindavad seda tööd, mida teen, ning näevad festivalis väärtust.
Miks peaks Läänemaa rahvas Hiiu folgile tulema?
Hiiumaa on Läänemaa osa ja enne kui minna kuhugi kaugemale võõraid maid avastama, soovitan küll kõigepealt omad rikkused üle vaadata. Vaadata on Hiiumaal palju. Siin on lihtsalt nii ilus, ja Hiiu folk on nii lahe festival. Külastajad on mulle öelnud, et pärast Hiiu folki tunnevad nad, et on sisemiselt puhtamaks saanud. See on üks ilusamaid komplimente ja tunnustusi, mida korraldajana saanud olen.
Pärimusmuusika festival Hiiu folk
* 20.–23. juulil Kassari kiigeplatsil ja üle kogu Hiiumaa
* Esinevad Maarja Nuut, Estbel, Lekarerätten, Melanhoolsed Meestelaulud, Kratt, Antsud, Duo Malva & Priks, Kärt Tomingas ja Külli-Katrin Esken jpt
- Loodusmatkad, loodusõhtud, filmiprogramm, õpitoad, lastepesa
- www.hiiufolk.ee
Eelmisel aastal kuulsin platsikoristajatelt küll seda et taarat olla ikka mehemoodi olnud ( koristajate pidu aga olnud üürike – üle poole olla läti taara olnud )
Tavaliselt ma anonüümsetele kommentaaridele tähelepanu ei pööra, aga kuna korraldajana olen kõigega ise väga hästi kursis ja teeme oma meeskonnaga alati pärast festivali tagasisideringi, siis sellist kommentaari lugedes pean küll sõna sekka ütlema. Kuigi see võib mõne inimese jaoks endiselt kõlada uskumatuna, siis Hiiu Folgi puhul on tõesti tegemist alkoholivaba festivaliga (taara jutt on selge väljamõeldis), kus kohal on publik, kes seda mõtet ka austab. Kes ei usu, tulge kohale ja veenduge oma silmaga!