Kuigi avalikkuses on viimased kuud kerinud emotsionaalne arutelu, kas metsa raiutakse liiga palju, on statistika kiretu: Eesti on metsaga praegu kaetud rohkem kui kunagi varem viimase saja aasta jooksul, kirjutas Postimees.
Metsaseaduse muudatuste teisel lugemisel kolmapäeval riigikogus lahvatas sama diskussioon: kas kuusikute raievanuse langetamine on põhjendatud, kas raiemahud pole siiski liiga suured?
Arvud ütlevad, et kui 1920. aastal oli Eestist metsaga kaetud 21 protsenti, siis mullu juba 53 protsenti. Samuti on Eesti metsa keskmine vanus aastakümnete jooksul märgatavalt kasvanud. Näiteks 1958. aastal oli see 41 aastat, 1988. aastal 49 aastat ja 2014. aastal 56 aastat.
Kõige metsasem maakond on Hiiumaa, kus 1939. aastal oli metsaga kaetud 22 protsenti, praegu üle 70 protsendi. Tõsi, vahepeal on muutunud see, mida metsa all silmas peetakse. 1920. aastate metsamaa arvestusest on välja jäetud puisniidud, kuigi sisuliselt oli tegemist metsamaaga. 1940. aastate metsamaa arvestuses on need juba sisse arvatud.
RMK juhatuse liikme Tiit Timbergi sõnul on metsakasvataja saatus olnud ja jääb selliseks, et raiutakse eelmiste põlvkondade istutatud-kasvatatud metsa. "Mida saame mõjutada? Saame istutada-kasvatada tulevastele põlvedele sama väärtusliku või veel väärtuslikuma metsa. Seda tuhanded inimesed päevast päeva ja aastast aastasse suure pühendumise ja vastutustundega teevad," rääkis Timberg.
Täismahus artiklit saab lugeda siit.
Ja mitte ainult. Ka lageraietelt maha võetud mets on mets. Mis siis, et puid enam pole. Teadusringkonnad leiavad, et asi on halvem kui kunagi varem.
Uue IRL `i poliitikute mahitatud mahtude arvestamise tehnoloogia järgi on sõstrapõõsad koduaias ka mets.