Helen Kallikorm soovitab sisekujundusel järgida ühte stiili. Foto: Arvo Tarmula
Kodu kõige silmapaistvam osa on sisekujundus – selle sees lihtsalt ollakse ja elatakse. See peab olema inimesele mugav.
Sisekujundaja Helen Kallikormi sõnul tulebki sisekujundust kavandama hakates kõigepealt valmis mõelda oma esmased vajadused ning alustada ruumi planeerimisest.
„On oluline, et kodu oleks igatepidi toimiv,” ütles Kallikorm.
Kindlate stiilide ja trendide järgimisest tähtsamaks peab Kallikorm, et kodu inimesele endale meeldiks ja oleks mugav. Muutuvad ju trendid igal aastal, kuid igal aastal kodu muuta ei jaksaks keegi.
Mõistagi peab Kallikorm ka stiili oluliseks, sest päris juhuse hooleks ei saa kõike jätta. Stiilina on olemas eklektika, mis ongi juhuslikkus, selles juhuslikkuses peab ometi olema ka mingi korrapära. Ühtne teema tuleks Kallikormi sõnul ikkagi leida.
Viimased kümmekond aastat on eelistatud Skandinaavia stiil, aga ka uue ja vana segamine, taaskasutus. Näiteks osta vana mööbel ja seda nüüdisajastada.
Samuti tungib Kallikormi sõnul igale poole sisse industriaalne stiil, kus kasutatakse metalli ja roostevaba metalli ning eksponeeritakse ehedal kujul ka betooni.
„Sellest tehakse nii põrandaid kui ka kööke,” ütles Kallikorm.
Materjalidest on endiselt populaarne tuua puitu esile.
„Ei ole interjööri, kus ei tooda puitu sisse,” ütles Kallikorm.
Tema sõnul kasutataksegi viimasel ajal just naturaalset materjali. Ka interjööris olev tekstiil on naturaalne. Pigem on oluline, et see jätaks naturaalse mulje, mitte ei pea ise naturaalne olema.
Värvitrendid muutuvad igal aastal
„Mind paneb igal aastal muigama, kui kusagil otsustatakse, et tänavu on see või teine värv trendikas, siis loen kuskilt mujalt, et hoopis mingi muu värv. Sel aastal oli jälle nii,” rääkis Kallikorm.
Ühest kohast luges Kallikorm, et tänavu on trendikad toonid sisekujunduses sinised, eriti just teksasinine ehk denim ja meresinised toonid. Samuti roosa, mis sobib väga hästi halliga.
Halli nimetab Kallikorm üldse kindlaks tooniks, sest seda saab kasutada kõigi teiste toonidega, seda on lihtne kombineerida ka kollase ja roosaga, mida ei juleta kuigi tihti kasutada.
Samuti on tema hinnangul hall või mõne tooniga valge sobilik neile, kes ei julge kohe suurelt katsetada – hall taust ja teisi värve juurde.
Teisest kohast oli Kallikorm jälle lugenud, et tänavu on trendikas kasutada lillat ja rohelist, kuid mitte salatirohelist. Seal aga, kus soovitati sinist, hoiatati just lilla eest.
„Trendi järgi ei saa elada. Kui teen kollase ja tunnen end seal kehvasti, siis see ei ole hea. Kui aga keegi tunneb ennast mugavalt salatirohelises, siis palun väga,” ütles Kallikorm. Ta peab tähtsaks, et asjad lihtsalt omavahel kokku sobiksid.
Mida varem, seda parem
Suuremad möödalaskmised sisekujunduses hakkavad Kallikormi sõnul sellest, kui sisekujundaja kaasatakse liiga hilja. Tavaliselt siis, kui ei saa enam torusid vedada ega elektriga midagi teha.
Tema sõnul saab kõigest lõpuks asja, kuid varem kaasates tulnuks lahendus parem või odavam.
Kallikorm toob näiteks köögi, mis peab olema funktsionaalne. Seda remontides viiakse ära kapid, tuuakse pliit ja kraanikauss, tehakse kõik suured ja kallid tööd, kuid mööbli värvi ja materjali asjus saab mõistus otsa ja kutsutakse sisekujundaja. Viimane vaatab, et tegelikult olnuks mõttekas panna kraanikauss hoopis teise kohta, kraanikausi kohale pliit, valgustust juurde, aga enam neid töid nii lihtsalt teha ei saa.
„Peab olema julgust küsida, sest kui selliseid möödalaskmisi on palju, on kulu suurem,” rääkis Kallikorm.
Samuti on vaja materjale tunda, eriti just köögis. Näiteks kui kööki teha puidust tööpinnad, tuleb arvestada, et puit vajab palju hooldust, sinna on kerged tulema kraapsud ja tekkima kulumisjäljed. See on aga jällegi kergesti uuesti viimistletav.
Suuremaist möödalaskmistest nimetab Kallikorm just aksessuaare, sest tihtipeale lõpeb sisekujundaja töö suurema mööbli sissetoomisega.
Näiteks toob ta lillepotid. Kodudes on neid mitmesuguseid, sest poes on kõik meeldinud ja inimene on need kõik ära ostnud ning kasutusele võtnud. Kaks või kolm ühesugust lillepotti mõjuvad aga hoopis paremini ja jätavad terviklikuma mulje. Seesama kehtib Kallikormi hinnangul kõigi teistegi aksessuaaride kohta.
Kardinad soovitab Kallikorm panna kõrgete lagedega tubades maast laeni, nii et on põrandast vaid paar millimeetrit kõrgemal.
„Kui on rohkem kui paar millimeetrit kõrgemal, jätab see kukepükste mulje,” ütles Kallikorm.
Madala toa teeksid säärased kardinad aga veel madalamaks. Neis tubades tuleks panna kardinapuu akna kohale.
Üha rohkem küsitakse sisekujundaja nõu
Varem oli erandlik, et kohalikud inimesed tulid sisekujundusel nõu küsima. Seda juhtus haruharva. Töid tuli pigem suuremaist kohtadest, peamiselt Tallinnast ja Tartust.
„Nii tore, et nüüd julgevad tulla ka kohalikud inimesed,” ütles Kallikorm. Varem oli peljatud just kallist hinda.
Kui palju sisekujundaja teenus maksab, ei osanud Kallikorm otseselt öelda, ka mitte suurusjärku, sest see oleneb paljudest asjadest. Enne töö tegemist ei ütle ta ka ühelegi kliendile lõppsummat.
Sisekujundust saab teha konsultatsioonipõhiselt, siis tuleb tunnihind, mõnel juhul tuleb korra kohapeal käia ja näiteks värvisoovitusi anda. Mõnel teisel juhul tuleb teha planeerimise joonised, kus paneb vaid mööbli paika, mõnel kolmandal juhul tuleb joonistada mitmesuguseid vaateid ja teha lõikeid. Kui on eritellimusel mööbel, siis sellelegi joonised. Kõigest sellest oleneb hind.
„Ma ei ütle elu sees valmis hinda, vaid teen etapi kaupa,” ütles Kallikorm.
Samuti ütles ta, et tema ei suru peale eri vaadete tegemist, kui saab ka lihtsamalt, sest nende tegemine on kallis ja ajakulukas.