Läänemaa Ühisgümnaasium on juba kolm õppeaastat järjest osalenud riigigümnaasiumite ühisprojektis, mis toetab kirjanike esinemisi koolides. Eesti Emakeeleõpetajate Seltsil on sarnane projekt ”Kirjanik kooli”, mille kaudu samuti kirjanikke kooli kutsutud on.
LÜGi õpilased on kohtunud nende aastate jooksul tosina nimeka autoriga.
Sel õppeaastal on gümnaasiumi väisanud kokku 6 kirjanikku. See on alati suurendanud huvi autori loomingu vastu, toonud ta lugejale lähemale. Pärast igat kohtumist on õpilasi, kes kohe sooviks nähtud-kuuldud autori teoseid laenutada. Niiviisi astub kirjandus justkui pärisellu. Üks selline koolitunnipikkune kohtumine kirjanikuga on väga väärtuslik ja mõjus, jääb õpilastele meelde. Seda autorit ei unustata, elav inimene jääb meelde või tuleb taas meelde, kui tema nime raamatuletil või -kogus teose peal näha.
Kõik kohtumas käinud autorid rääkisid erinevatel teemadel, aga kõik nad on tähtsustasid ka lugemist ja kõnelesid sellest, miks lugemine nende meelest vajalik on – ja seda mitte emakeeleõpetajate tellimusel.
Doris Karevalt (pildil) jäi kõlama selline mõte, et teatud värsside kirjapanemine on käsitööoskus, mis on õpitav ja mida võib teha kohe, kui palutakse, kuid see ei pruugi veel olla olla luule. Luule tuleb kuskilt kõrgemalt ja kaugemalt, kuid seda tulemist on vaja õppida tähele panema. Lugemise tähtsust näeb poetess selles, et mida rohkem lugeda, seda originaalsemaks muutuvad oma mõtted.
Mihkel Raud tõdes: "Raamatutest tuleb silmaring. Sellest, kas inimene on raamatuid lugenud, saab väga kiiresti aru – see on näost näha. Töövestlustel on üsna tavaline, et küsitakse lemmikraamatu kohta.” Raud lisas, et inimest mõjutavadki enim teised inimesed, kellega kokku puututakse, ja raamatud.
Jim Ashilevi (pildil) ütles aga järgmised kuldsed sõnad: "Ainuke viis kirjutamist õppida on lugedes ja ise kirjutades." Oma avatud oleku ja siirusega võlus ta publiku ning sellised mõtted lugemise tähtsuset on ka kordades veenvamad kui oma eesti keele õpetaja öeldu.
Jürgen Rooste (pildil) tunnistas, et kirjutamine on tema jaoks kui krooniline haigus, mida välja ravida ei saa. Kunst ja kirjandus on tema meelest inimeseks olemise mõtestamise vahendid. Kunst ja kirjandus peavad hinge kriipima, valu tegema, mitte olema kui ilus tapeet seinal.
Andrus Kivirähk (pildil) ütles, et Eesti parimateks kirjanikeks on Tammsaare ja Luts. Nende autorite tekstid on eesti kirjanduse tüvitekstid. Alati on ta nautinud ka Mihkel Mutti ja soovitas noortelgi Muti varasemat loomingut lugeda.
Tegu on väga tänuväärse ja vajaliku projektiga. Kohtumised kirjanikega on saanud osaks LÜGi traditsioonidest, LÜGi kultuurist. On suur asi, et ühel aastal külastavad kooli sellised kirjanduse suurkujud nagu Doris Kareva, Andrus Kivirähk, Jim Ashilevi, Jürgen Rooste, lisaks väga mitmes vallas tegutsev Mihkel Raud ja lavastaja-draamakirjanik Andres Noormets. Eelmistel aastatel on õpilaste ees käinud Mehis Heinsaar, Jan Kaus, Armin Kõomägi, Kristiina Ehin, Contra, Sveta Grigorjeva
Autoritele on alati meeldinud Läänemaa Ühisgümnaasiumi publik – terane, tähelepanelik ja alati rohkelt küsimusi esitav. Õpilased ootavad kohtumisi kirjanikega, on tekkinud suisa kirjanike fänkond, kelle eesmärgiks on olla kuulajaks igal kohtumisel.
Selleaastased kohtumised on teoks saanud kõik tänu EV Kultuuriministeeriumile ja Viljandi Gümnaasiumi koordineeritavale riigigümnaasiumite projektile "Intriig eesti kirjandusest koolidesse".
Tiina Brock ja Monika Undo, Läänemaa Ühisgümnaasiumi emakeeleõpetajad