Vikerraadio saates "Samost ja Rumm" leidis saatejuht Anvar Samost, et president Kersti Kaljulaidi aastapäeva kõne suurim õnnestumine oli uue mõiste – komberuum – esitlemine ja defineerimine, vahendas ERR-i uudisteportaal.
Samosti sõnul oli kohe komberuumi järel presidendil kõnes oluline mõte, et eestlastel on õigus nõuda komberuumi tunnistamist kõigilt, kes meie juurde pikemaks või päriselt tulevad ning kolmas mõte, kes on eestlane. "Otsisin ka teiste presidentide kõnedest lühikest definitsiooni, võimalik, et ma polnud piisavalt hoolikas, aga sellist lühikest definitsiooni ma ei leidnud. President Kaljulaid ütleb meile, et eestlane saab olla igaüks, kui ta tunnistab meie keelt, kombeid ja väärtusi. See on väga oluline sõnum," leidis Samost.
Samosti sõnul oli kahtlemata väga paljud inimesed ka rõõmustasid, kui president esitas kõnes rahvuslikke väärtusi. "Siin ei ole ühtegi jälge poliitkorrektsusest, mis olgem ausad on viimastel aastatel väga pealetükkiv olnud, aga siin ei ole ka ühtegi jälge taotluslikkust ksenofoobsest suletusest, mis on ka viimastel aastatel väga ebameeldivalt pealetükkiv olnud," tõdes Samost.
Loe pikemalt siit.
Nagu nõukogude ajal, mil otsiti suure juhi kõnest mingi tsitaat ja seda hakati nö nämmutama igas rahvale peetavas kõnes, referaadis jne.
väga teada saada mis asi on komberuum. Igas maal ja rahvusel on omad kombed ja tavad, aga komberuum-mis sellesse mahub ja kuulub.mitte ei oska lahti mõtestada.
Tundub, et Sa ei kuulanud.
“Keel ja kunstid loovad kultuuriruumi. Lisades harjumused ja tavad, saame meile omase komberuumi.”
Kuidas ei ole poliitkorrektne see argument? Presidendi loogika järgi on ka piisavalt pühendunud taaskehastuja kohe täieõiguslik eeskujuks oleva nähtuse või grupi esindaja. Sellise väitega ma ei saa mitte kuidagi nõus olla. Etnilise grupi liikmeks olemiseks ei piisa ainult keele oskamisest ega kommete asutamisest, vaja on siiski ka päritolu. Jah, on erandeid nagu eri rahvusest vanemad, kelle laps kasvab ühe etnilise grupi osana või läbi lapsendamise rahvuse osaks saamine aga need ongi erandid.
Pead oluliseks etnilist päritolu (ehk otsest põlvnemist), samas tunnistad (erandina) komberuumis kasvanud inimese rahvuse osaks? Kui erand on levinud siis see pole enam erand? Ehk president arvaski, et kui inimene elab ja käitub nagu enamik eestlasi, siis ehk ta seda ka on? Teistpidise näitena võib tuua indiviidi, kes pärineb eestlastest, kuid kommetest, keelest ning kultuurist suurt ei tea ega pea? Isiklikult arvan, et kui inimene tahab olla eestlane, ei saa teda keegi selles takistada. Teistele on see rahvus lihtsalt sündides kaasa antud. Eesti riigi kodanikuks (teisest rahvusest) saamisel on selgelt sõnastatud kriteeriumid, mis on minu arvates ka mõistlikud. Kogu “poleemika”… Loe rohkem »
oli üldiselt meeldiv ja muidugi erinev paljudest eelmiste presidentide kõnedest, kuid mina eestlasena ei saa küll kuidagi nõustuda tema väljaütlemisega ,,eestlane saab olla igaüks,kui ta tunnistab meie keelt,kombeid ja väärtusi,,-sellest ei tulene veel rahvus , kuid jah, nii see peaks olema, et kes siin elavad olenemata rahvusest peaksid neid väärtusi tunnistama.