Eesti Ajalehtede Liidu (EALL) žürii valis välja mullused parima kujundusega ajalehed, veebiküljed ja digitaalsed üksikprojektid, kokku oli võistluskategooriaid viis. Avatud kategooria üheks nominendiks on ka Lääne Elu aastalõpulehe esikülg.
Ajalehtede kogukujunduses koosnes võistlustöö kahest terviklikust ajalehenumbrist (esitaja poolt vabalt valitud kuupäevaga lehed), millest üks võis olla päevalehtede puhul nädalalõpunumber. Selles kategoorias oli kaks võistlusklassi: suured lehed ja väikesed.
Suurte lehtede kogu kujunduses esitati kümme tööd. Žürii valis nominentideks Postimehe lisa Arvamus/Kultuur (esitatud 23. aprilli ja 10. septembri leht), Õhtulehe (esitatud 5. veebruari ja 7. mai leht) ning Äripäeva (esitatud 12. oktoobri ja 17. novembri leht).
Väikeste lehtede kogu kujunduses võistles kuus ajalehte. Žürii valis finalistideks Pärnu Postimehe (esitatud oli 8. septembri ja 5. novembri leht) ja Saarte Hääle (esitatud 25. augusti ja 26. oktoobri leht).
Olemuslugude võistlustöö koosnes ühest loost. Selles kategoorias oli kaks võistlusklassi: suured lehed ja väikesed.
Suurte lehtede olemuslugude kujunduses esitati 31 tööd. Žürii hinnangul on suurte lehtede olemuslugude kujunduses parimad Eesti Ekspressi lisas Areen 21. juunil ilmunud „Poiss“,
LP-s 22. oktoobril ilmunud lugu „Jüri Arrak: seksuaaltehnikat võivad kõik õppida, aga tähtis on leida sobiva energiaga partner“, Tartu Postimehes 1. märtsil ilmunud lugu „Katkikistud laste kogu eluks kummitama jäävad mälestused“ ning Õhtulehes 6. aprillil ilmunud „Eesti tippsportlaste vigastused: praeguste ja endiste ässade tagasilöögid“ .
Väikeste lehtede olemuslugude kujunduses võistles 14 tööd. Žürii valis selles kategoorias nominentideks Virumaa Teatajas 6. veebruaril ilmunud loo „“Tänavakunstniku lõuend on sein“ ning Pärnu Postimehes 8. oktoobril ilmunud loo „Raudses rivis vanad autod“.
Avatud rühmas kandideeris kokku 24 võistlustööd. Sellesse kategooriasse kuulusid paberväljaannete erilahendused, rubriigikujundused, sektsioonide avaküljed ja muu, mis ei sobinud olemuslugude kategooriasse. Töö pidi olema ilmunud ajalehe paberversioonis ning võis koosneda ühest või mitmest temaatiliselt või kujunduslikult kokkukuuluvast leheküljest. Selles kategoorias oli üks võistlusklass (A3) ja siin valis žürii nominentideks Lääne Elu 31. detsembri lehe esikülje ja 29. septembri Tartu Postimehe „Eesti Rahva Muuseum avab uksed“.
Veebikülgede kategoorias esitati kuus võistlustööd. Sellesse kategooriasse kuulusid ajalehtede terviklikud veebilahendused. Konkursile võis esitada ka konkreetsele digitaalsele platvormile suunatud veebikülgi (näiteks veebikülje mobiililahenduse). Selles kategoorias (võistlusklass A4) valis žürii nominentideks Õhtulehe mobiilse veebikülje ja Äripäeva veebikülje. Žürii märkis, et kõik osalenud veebilehed kasutavad halvasti loetavaid tekstikirju.
Digitaalsete üksikprojektide kategoorias oli 11 võistlustööd. Siin võisid konkureerida väljaannete digitaalsetele platvormidele loodud lahendused (olemuslood, andmeesitlused, eriprojektid – näiteks olümpiamängude või valimiste kajastamise eriküljed – jms), mis on ilmunud väljaannete veebikülgedel või muudel digitaalsetel platvormidel. Ühe võistlustöö moodustas üks lugu või teemaprojekt. Selles kategoorias (võistlusklass A5) valiti nominentideks Eesti Päevalehe/Delfi projekt „Mõjukad“ ja Äripäeva „Autorollo afäär“.
Millised nominendid pälvisid kuld-, hõbe- ja pronksauhinnad, avalikustatakse 3. märtsil Tallinnas Õpetajate Majas toimuval pressipeol.
Žürii tööd juhtis Tartu Ülikooli ajakirjanduse õppetooli spetsialist ja kujundusekspert Roosmarii Kurvits. Žüriisse kuulusid vabakutseline kujundaja Margit Toovere, Eesti Ekspressi peakujundaja Tarmo Rajamets, Postimehe peakujundaja Jaanus Koov, Õhtulehe peakujundaja Risto Mandre, Äripäeva vanemkujundaja Ivar Kuldver ja Fookus Meedia juhataja Siim Saidla.