Jaanuarist alates saavad kutselised ranna- ja sisevete kalurid esitada kohustuslikke püügiandmeid mobiilirakenduse PERK (püügiandmete esitamise rakendus kaluritele) kaudu. Eesti on Euroopas esimene riik, kus sellist püügiandmete esitamise täislahendust pakutakse, kirjutab Maaeluministeeriumi kalamajandusosakonna nõunik Keno Kaasiksoo.
Esimese riigina Euroopas on Eestis kasutusele võetud kutselistele ranna- ja sisevete kaluritele mõeldud äpp, mille kaudu saab lihtsalt ja kiirelt püügiandmeid esitada. Suur huvi Eesti rakenduse vastu on käivitanud läbirääkimised, et ka teised Euroopa Liidu liikmesriigid saaksid Eestis väljatöötatud PERK-i oma riigis juurutada ja kasutusele võtta. Kuid tegemist on uuendusliku projektiga ka Eesti kontekstis, kuna PERK-i kaudu on võimalik esitada kohustuslikud andmed mitmele ametiasutusele sünkroonselt. Andmed, mida varem tuli esitada telefoni teel ja paberil saab nüüd esitada läbi ühe teenuse.
E-teenus lähtub sihtgrupi vajadustest
Rakenduse arendusprotsessis oli olulisel kohal kasutajamugavus. Arvestati sellega, et kalapüük võib toimuda ekstreemsetes oludes ja keskmise kaluri vanus on kõrge. Seepärast loodi rakendus võimalikult kasutajasõbralik ja mugav. Tegemist ei ole tüüpilise riigi e-teenusega, kus pabervorm on lihtsalt veebikujule üle viidud.
Kogu rakenduse struktuur on üles ehitatud järgides püügiprotsessi tegevusi nende loogilises järgnevuses. Lisaks saab kasutaja ise valida, millises seadmes soovib rakendust kasutada. Kasutajamugavuse tagamiseks on rakendust soovitatav kasutada nutiseadmes, mitte näiteks sülearvutis.
Rakendus läbis kalurite testi
20-55 aastased kutselised kalurid, kes testisid rakendust, said pikema instruktsioonita aru, kuidas rakendus töötab ja mida neilt küsitakse. Rakendus on kujundatud nii, et võimalus eksida oleks minimaalne ja küsitakse automaatselt vaid neid andmeid, mis ametiasutusteni pole jõudnud. Lisaks on teenus eesti-, inglise- ja venekeelne ja tänu sellele saab muukeelne kalurkond paremini aru, mida rakendus nende käest küsib.
Kaluril on võimalus esitada andmeid mitmele asutusele korraga. Keskkonnainspektsioonile, Maaeluministeeriumile ja ilmselt järgmise aasta jooksul ka Politsei- ja Piirivalveametile (puudutab eelkõige piiriveekogude kalureid). Seejuures täidetavate andmete sisestamise maht ei suurene. Samuti annab rakendus kalurile teada, milline info on asutusteni jõudnud ja milline mitte.
Rakendus lihtsustab andmete esitamist
Kalur ei pea Maaeluministeeriumile postiga saatma või füüsiliselt kohale tooma püügipäeviku lehti, sest kogu info on tal nutiseadmes. Pärast kalapüügiseaduse eelnõu jõustumist 2017. aastal muutuvad load elektrooniliseks ja kalurid ei pea käima lubadel maakonnakeskustes järel. Säästetud ressurssi (aeg, raha jne) saab loa omanik kasutada äriga tegelemiseks.
Kalur saab moodustada iga püügilkäigu kohta püügireisi, mis koosneb viiest raportist. Iga raporti kohta täidetavad andmeväljad saab eelnevalt endale sobivalt ära seadistada. See teeb edaspidiste valikute tegemise lihtsamaks. Näiteks, kui kalur kasutab igapäevaselt sama paati, sadamat või luba, siis rakenduses on need tema jaoks eeltäidetud ja kalur ei pea neid iga kord uuesti sisestama.
Andmeid saab esitada ka kala kokkuostu ja transpordi kohta
Esmakokkuostjad ja kala transportijad saavad PERK-is dokumente esitada. Piisab vaid püügireisi numbri teadmisest ja rakendus kannab esmakokkuostu kviitungile kõik püügireisi andmed. Pooltel tuleb vaid hinnas kokku leppida ja vormid kinnitada.
Kui kalur saabub hilja õhtul püügireisilt ja esmakokkuostu vormistamine ei ole võimalik, siis on võimalik teha iseendale üleandmine ja võtta kala arvele. Kala võib hiljem näiteks partiisid kombineerides ära müüa. Rakendus lubab kombineerida mitme püügiloa alusel püütud kalakoguseid ja nendega tehinguid teha.
Oluline tööriist kalaettevõtjatele
Rakenduse kaudu saab ettevõtte omanik kontrollida kalurite tegevust. Näiteks saab omanik näha, kas kogu kala, mida järvel deklareeriti, jõudis kaldale. See annab võimaluse oma ressursse majandada ja tegevusi optimeerida. Tulevikus on plaanis püügiandmed kuvada Maaeluministeeriumi kliendiportaalis. Ettevõtete omanikud saavad oma saagi kohta teha päringuid, koostada raporteid ja aruandeid ning selle põhjal äritegevust laiendada ja ettevõtet reklaamida.
PERK-il on ka GPS tugi, mis võimaldab kaluril püügivahendite koordinaate märkida ja hiljem kaardile kanda. Seeläbi saavad omanikud ülevaate, kus nende püügivahendid asuvad ja selle põhjal hinnata erinevate kalastuskohtade potentsiaali.
Eesti rakendus on äratanud huvi üle Euroopa
Kuna rakenduse kasutamine on lihtne ja see sisaldab kõiki vajalikke andmeid, siis on paljud EL-i liikmesriigid, nagu näiteks Rootsi, Soome, Suurbritannia, Hispaania, Poola, Rumeenia, Taani ja Saksamaa, huvitatud rakenduse kasutusele võtmisest.
Rakendust arendatakse pidevalt, aga ette võib tulla ka probleeme nagu näiteks leviaugud ja kasutamisraskused. Maaeluministeerium kogub tagasisidet, et selle põhjal rakendust pidevalt arendada ja paremaks muuta. Selleks tegeletakse iga kaluri probleemiga personaalselt.
PERK võimaldab:
- esitada iga kord vaid neid andmeid, mida ametiasutustele varem esitatud ei ole;
- esitada kohustuslikud püügiandmed korraga Maaeluministeeriumile ja Keskkonnainspektsioonile;
- saada kinnituse esitatud andmete kohalejõudmise kohta;
- esitada kohustuslikke kalapüügiandmeid eesti-, vene- või inglise keeles;
- moodustada iga püügilkäigu kohta püügireisi, mille korduvad andmeväljad saab kalur eelnevalt oma seadete alt ära täita ega pea neid igal korral uuesti sisestama;
- esitada kohustuslikke andmeid kala kokkuostu ja transpordi kohta;
- kombineerida mitme püügiloa alusel püütud kalakoguseid ja nendega tehinguid teha;
- kaluril märkida püügivahendite GPS koordinaate, et need kaardile kanda ning püügikohad hõlpsasti hiljem uuesti leida.
Mobiilirakenduse loomist rahastati Euroopa Merendus- ja Kalandusfond 2014-2020 vahenditest.
Androidi kasutajad saavad rakenduse alla laadida Google Play kaudu. Teiste operatsioonisüsteemide kasutajad saavad rakendusse siseneda veebilehel.
Lisainfo ja kasutusõiguse saamine: perk@agri.ee, või veebilehel.
Keno Kaasiksoo, Maaeluministeeriumi kalamajandusosakonna nõunik