Haapsalu kolledž hakkab unikaalsete aparaatidega diagnoosima seljavaevusi

Haapsalu kompetentsikeskus hakkab pakkuma võimalust kontrollida oma lihaseid ja hinnata selgroo tervist. Keskuses on selleks Eestis ainulaadsed aparaadid, mida on seni kasutatud teadustöös, edaspidi aga võib seal ennast kontrollida lasta igaüks.

„Plaanime seda hakata tegema neljapäeviti. Millal täpselt, on kokkuleppimisel, aga see on lähinädalate küsimus,” ütles kompetentsikeskuse juht Eva Makienko. Kolme Eestis ainulaadse masinaga on võimalik hinnata kere- ja süvalihaste seisundit ning teha kindlaks, mis seisundis on selgroog.

Lihaste ja selgroo seisundit hakkab hindama füsio- ja manuaalterapeut Toomas Proovel. Prooveli sõnul ei ole seljavalud seotud mitte ainult selgroo, vaid ka lihaskonna probleemidega: kas on lihased nõrgad või pole tasakaalus, näiteks seljalihased on liiga nõrgad, kõhulihased aga liiga tugevad. Seljavalud võivad olla seotud ka nõrkade süvalihastega, mida ei saa tavalisel moel treenida ega mõõta. Mõõta saab neid ultraheliaparaadiga.

Kompetentsikeskuses on aparaadid mõlema, kere- ja süvalihaste mõõtmiseks. Kolmas aparaat – spinal mouse – teeb kindlaks selgroo seisundi sama hästi kui röntgen. Prooveli sõnul on spinal mouse seljavalude ravis asendamatu – see võimaldab ravi kestel tihedasti mõõta, kas selgroo seisund on paranenud. Nii tihti röntgenis käia pole mõeldav, ütles Proovel, hiirega aga saab seda teha kiiresti, täpselt ja riskivabalt.

Hiirega mõõtmine meenutab juurdelõikust: terapeut vuristab aparaadiga selgroogu pidi alla ja üles ning pilt jookseb arvutisse. Sealt saab terapeut vaadata, kas selgroog on õiges asendis, missuguste selgroolülidega on probleeme ja mis probleemid need on, ning selle põhjal ravi ja harjutusi määrata. Kõik kolm aparaati maksavad kokku 25 000 eurot.

Kogu protseduur – kere- ja süvalihaste kontroll ning hiirega mõõtmine – võtab aega umbes tunni ja maksab 75 eurot. Sellele järgneb Prooveli konsultatsioon. Arsti saatekirja ei ole kompetentsikeskusesse tulekuks vaja.

Lihaste ja selgroo testimise teenusele eelnes teadusuuring, kus Proovel kontrollis ja nõustas poole aasta vältel Haapsalu põhikooli lapsi vanuses 8–12 aastat. Uuringus osales 59 last. Uuringust selgus, et rühiprobleemide korral vajaksid treenimist peale kerelihaste ka süvalihased. Kui kerelihaseid treenivad hästi ka harjutused, mida tehakse kehalise kasvatuse tunnis, siis süvalihaste puhul see nii ei ole. Nõrku süvalihaseid saab treenida spetsiaalsete harjutustega, mida koolitunnis ei tehta. Uuringu järgi tuleks koolitunnis rohkem tähelepanu pöörata ka kõhulihaste harjutustele.

Fotod: Urmas Lauri