Kullamaa kaebab valitsuse riigikohtusse

Kullamaa vallavanem Jüri Ott (vasakul) ja volikogu esimees Einar Pänpuu on kohtussemineku asjas ühte meelt. Foto: Eduard Laur

Kullamaa volikogu kaalub reedel, kas esitada riigikohtusse taotlus algatada põhiseaduslikkuse järelevalve ja tunnistada osa haldusreformi seadust kehtetuks.

Juttu on seitsmest haldusreformi seaduse paragrahvist, mis rikuvad kohaliku omavalitsuse õigusi. „Volikogu otsust on raske prognoosida, aga ma arvan, et eestlase õiglustunne meid kohtuteele viib. See oleks igati mõistlik,” ütles Kullamaa volikogu esimees Einar Pärnpuu eile Lääne Elule.

Kullamaa tahab, et kehtetuks tunnistataks paragrahvid, milles on juttu 5000 elanikust kui tsensusest, millest vähemaga ei suuda kohalik omavalitsus oma elu korraldada; valitsuse õigusest valdu sundliita ning jätta sundliidetud vallad ühinemistoetusest ilma.

„Me ei protesteeri mitte haldusreformi vastu, vaid seaduse nende punktide vastu, mis lubavad kogukonda sundkorras ühendada. Eestlasele ei ole sund vastuvõetav. Kullamaa on seni oma elu korraldamisega väga hästi hakkama saanud. Me pole jätnud ega jäta midagi tegemata,” ütles Kullamaa vallavanem Jüri Ott.

Kullamaal on veidi üle tuhande elaniku. „Kui elanike piirist rääkida, siis peaks see olema väga hästi põhjendatud. Praegu on elanike arv peamine ühendamise kriteerium, taustaks väide, et väiksemad vallad ei suuda tagada avalikke teenuseid, mida näeb haldusreform ette. Me ei tea aga tänini, mis need teenused on,” ütles Ott.

Oti sõnul on see kõik valdu vihastanud ja need on asunud oma õiguste eest võitlema. Augustis valmis endise justiitsministri, praegu advokaadi Paul Varuli juhitava õigusteadlaste meeskonna analüüs, mille järgi rikub juunis vastu võetud haldusreformi seadus kohalike omavalitsuste õigusi mitmes punktis, sh 5000 elaniku alampiir ja sundliitmine. Kullamaa vald oli üks neid valdu, kelle tellimisel ja finantseerimisel koostati kokku ligi 22 000 eurot maksnud analüüs. Kullamaa valla osalus oli 480 eurot. Nüüd on needsamad vallad – Kullamaaga kokku 21 – otsustanud pöörduda riigikohtusse.

„Olime selle juures, kui analüüs telliti, ja see on andnud tulemuse, et ilmselt on põhiseaduse riive olemas,” ütles Ott.

Praegu on Kullamaal pooleli ühinemisläbirääkimised Lääne-Nigula ja Märjamaa vallaga. Kullamaa kavatseb mõlemaga läbirääkimisi jätkata kuni ühinemislepingute täieliku valmimiseni. Mõlemad lepingud lähevad rahvahääletusele. Kui riigikohus peaks otsustama, et osa haldusreformi seadust on põhiseadusvastane ning sundliitmine kohalikke omavalitsusi enam ei ähvarda, pannakse rahvahääletusele ka kolmas variant – jätta naabritega liitumata.

Üks rahvaküsitlus on Kullamaal juba olnud. Kaheksa kuud tagasi osales selles 20 protsenti rahvast ja suurem osa arvas, et Kullamaa peaks ühinema Märjamaaga. „Selle järel teine tulemus oli jätkata iseseisvana. Sellepärast me olemegi Varuli analüüsi tellinutega liitunud,” ütles Ott. Kolmas tulemus küsitluse järgi oli Lihula, viimane, kõige väiksem osa rahvast pooldas Lääne-Nigula vallaga ühinemist.

Kui Kullamaa siiski ühineb, olgu kas Lääne-Nigula või Märjamaa vallaga, nõuab ta endale igal juhul osavalla staatust oma osavallakogu, eelarve ja ametnikega. „See säilitab kogukonna töö- ja otsustusvõime,” ütles Pärnpuu.

Osavalla staatust nõuab omale tulevase Lääne-Nigula valla koosseisus ka Noarootsi vald. Riigikohtu poole ei kavatse Noarootsi pöörduda, kuid on öelnud, et juhul kui sundliitmise osa seadusest peaks tunnistatama kehtetuks, kavatseb Noarootsi jätkata iseseisva vallana.

Regionaalhalduse minister Arto Aas on varem Lääne Elule öelnud, et valitsuse hinnangul on haldusreformi seadus põhiseaduspärane. „Põhiseaduse riive ei ole nii intensiivne, et peaks seadust muutma,” ütles Aas.

Haldusreformi teoreetiku Mikk Lõhmuse sõnul on Kullamaal õigus olla solidaarne valdadega, kes lähevad riigikohtusse, kuigi pigem on riive seotud sundliitmise aja, mitte liitmise endaga. Lõhmus märkis, et Kullamaa peab aktiivselt ühinemisläbirääkimisi ja pole kunagi varjanud, et tahab teatud iseseisvust. „On ka valdu, kes eiravad igasuguseid läbirääkimisi ja lähevad siis kohe kohtusse. Nende motivatsioonist ma aru ei saa,” ütles Lõhmus.

Kaebus riigikohtule

Kaebuse esitavad:

* Ülenurme, Luunja, Kambja ja Nõo vald (Tartumaa),

* Pala vald (Jõgevamaa),

* Rakke vald (Lääne-Virumaa),

* Vaivara, Illuka, Lüganuse, Mäetaguse ja Tudulinna vald (Ida-Virumaa),

* Pühalepa, Käina ja Emmaste vald (Hiiumaa),

* Järvakandi vald (Raplamaa),

* Loksa linn (Harjumaa),

* Abja ja Kõo vald (Viljandimaa),

* Mikitamäe vald (Põlvamaa),

* Leisi vald (Saaremaa).

* Kullamaa vald (Läänemaa).