Hanna Vseviov. Sotsiaalministeerium
Sotsiaalministeeriumi kavandatavad muudatused parandaksid naiste positsiooni tööturul ja aitaksid seeläbi vähendada ka palgalõhet, ütles Eesti ametiühingute keskliidu juht Peep Peterson augusti alguses AS Nortalis toimunud ümarlaual. Naiste positsioon on üks väga oluline argument vanemapuhkuste ja -hüvitiste süsteemi muutmisel, kirjutab sotsiaalministeeriumi laste ja perede osakonna juhataja Hanna Vseviov.
Töö- ja pereelu ühitamine on sageli tõeline väljakutse, mis päädib ühe vanema, enamasti ema, eemalejäämisega tööelust. Pikalt eemal olemine mõjutab paratamatult aga naiste positsiooni tööturul.
Väikelastega on kodus peamiselt ema ning suurem osa (63%) neist jääb lapsehoolduspuhkusele ka peale vanemahüvitise lõppemist. Enamik emadest naaseb tööle 2-aastase lapse kõrvalt ehk alles siis, kui töökaitsega kaetud lapsehoolduspuhkus (kuni lapse 3-aastaseks saamiseni) lõpeb. See on tööturu kontekstis väga pikk töökatkestus.
Pikk töökatkestus oleks välditav
Erinevate analüüside tulemustest (vt nt Praxis 2013 või TÜ RAKE 2015) võib järeldada, et on emasid, kes soovivadki lapsega võimalikult kaua kodus olla, ent teisalt viitavad andmed sellele, et emade pika töökatkestuse põhjuseks on ka vähene paindlikkus töötamise ja puhkamise kombineerimisel, hoolduskoormuse vähene jagamine ema ja isa vahel ning väikelastele mõeldud taskukohaste lapsehoiukohtade nappus.
Senisest paindlikum vanemapuhkuste süsteem võimaldaks vanematel soovi korral sedavõrd pikka töökatkestust vältida. On oluline, et lapse emal ja isal oleks võimalus teatud perioodil täielikult väikelapse kasvatamisele keskenduda. Samas on palju vanemaid, kelle töö võimaldab tööülesandeid edukalt ka lapse kõrvalt täita; on vanemaid, kes soovivad oma tööd osakoormusega jätkata ja neid, kes soovivad väikelapse kasvatamise kõrval võtta vastu uusi tööalaseid väljakutseid. Samuti lubavad tänapäevased lahendused teha paljudel ametikohtadel kaugtööd, töötada paindlikel kellaaegadel, töötada erineva koormusega erinevate tööandjate heaks jms.
Seetõttu on vajalik, et vanemapuhkuste süsteem arvestaks perede erinevate soovide ja vajadustega ning annaks vanematele piisavalt valikuvõimalusi oma töö ja pereelu kombineerimiseks ning ka vanemapuhkuse paindlikuks jagamiseks ema ja isa vahel. Mida tasakaalustatum on lapsehoolduspuhkuse jagamine vanemate vahel, seda lühem on kokkuvõttes konkreetse vanema eemal viibimine tööturult. Nii säilib vanema seotus tööga ja võimalus säilitada oma kvalifikatsioon ka kiiresti arenevas valdkonnas.
Naiste palgaootus langeb koos pere loomisega
Naiste positsiooniga tööturul on seotud meeste ja naiste palkade erinevus ehk palgalõhe. Uuringute kohaselt on naiste palgaootus väiksem just peamises lapsesaamiseas naiste puhul, mis näitab, et emad tunnevad end tööturul tihti ebakindlalt. Statistikaameti andmetel olid nt 20–24-aastaste noorte naiste palgaootused veidi kõrgemad kui meestel, ent jõudes peamisesse pereloomise vanusesse (25–29) tõusevad meeste ootused saadavale töötasule oluliselt, naistel aga mitte.
Sama tendentsi näitab ka võrdlus perekonnaseisu põhjal: kui vallaliste naiste ja vallaliste meeste ootus palga suurusele oluliselt ei erine, siis abielus või vabaabielus naiste ootused on veidi madalamad kui vallalistel naistel. Abielus või vabaabielus mehed ootavad aga oluliselt kõrgemat palka kui vallalised mehed.
Kuna lapsega jäävad koju enamasti naised, on mõnedel tööandjatel eeldus, et teatud vanuses naine hakkab jääma töölt nii lapse sünni kui ka hilisema hooldamise (sh haige lapse) tõttu eemale. See omakorda soodustab naiste varjatud diskrimineerimist töölevõtmisel ja naisel võib olla keeruline saada oma haridusele ja võimetele vastavat tööd.
Lapsevanematele vaja paindlikkust
Kui hoolduskoormus oleks naiste ja meeste vahel tasakaalustatumalt jagatud ja isade koju jäämine teatud perioodiks muutuks normiks, siis vähendaks see eelmainitud riske – tööandjal poleks enam eeldust, et koju jäävad vaid naised, naiste enesekindlus ja positsioon tööturul paraneks. Naiste tööalase kompetentsi ja karjäärivõimaluste säilitamise seisukohast on samavõrd olulised ka paindlikud puhkamise ja töötamise võimalused.
Selleks, et vanemad suuremast valikuvabadusest ka päriselt kasu saaks, on vaja suurendada lapsehoiukohtade kättesaadavust. Selleks toetab sotsiaalministeerium Euroopa struktuurvahendite kaasabil uute lapsehoiukohtade loomist – 558 uut kohta loodi eelmisel aastal, järgmisel aastal lisandub enam kui 640 kohta. Koos rahandusministeeriumiga luuakse aastaks 2020 kokku enam kui 3000 uut lapsehoiukohta.
Kokkuvõttes, naiste lühemad töise sissetuleku katkestused aitavad kaasa palgalõhe vähendamisele. See omakorda vähendab ebavõrdsust kõigis teistes sissetulekutest sõltuvates toetustes ja hüvitistes, vähendades nii erisusi nt naiste ja meeste vanemahüvitises, hooldushüvitises, pensionides.
Hanna Vseviov,sotsiaalministeeriumi laste ja perede osakonna juhataja