Gümnaasiumivõrgu arutelu Haapsalus esmaspäeval näitas, et reform Läänemaal on jõudnud patiseisu, kus omavalitsusjuhid ei ole mingil juhul nõus oma koole sulgema, rääkigu ministeerium, mis tahab.
Omavalitsusjuhtidega kohtuma tulnud haridusministeeriumi asekantsleril Kalle Küttisel jäi lõpuks üle vaid käsi laiutada ja korrata, et esialgu selgitatakse vastastikku ainult seisukohti. „Ei maksa muuta seda apokalüptiliseks sündmuseks,” ütles Küttis.
Küttis lisas, et ministeerium lapsi ei tee. „Ministeeriumil ei ole kavas keskharidust hävitada. 15 aastaga on laste arv kogu Eestis vähenenud 78 000 võrra. Nagu oleks kogu Lääne–, Saare– ja Hiiumaa kaardilt kadunud,” selgitas Küttis.
Gümnaasiumide arv ei ole peaaegu üldse vähenenud.
Ka pole lootust, et lähiaastail hakkaks laste arv taas kasvama. „Need lapsed, kellest me praegu räägime, on juba sündinud. Neid enam juurde ei tule. Meil on terve Eesti peale kümme kuldset valda, mille puhul saab rääkida iibe kasvust. Mujal on paigalseis või langus,” selgitas Küttis. Ükski Läänemaa vald kuldsete valdade hulka ei kuulu.
„Mida ka gümnaasiumivõrgu korrastamisest ei räägita, kõige tähtsam on hariduse kvaliteet, kolm või rohkem pakutavat õppesuunda ja ideaalis võimalus, et iga õpilane saaks koostada endale individuaalse õppekava,” ütles Küttis.
Gümnaasiumivõrgu korrastamise põhimõtete järgi peetaks suuremais linnades nagu Tallinn, Tartu ja Pärnu viie paralleelklassiga (540 õpilasega) ja maakonnakeskustes 252 õpilasega gümnaasiumi. „Et igasse maakonda tekitada akadeemilist mõõtu koolikeskkond,” ütles Küttis.
Ministeerium ei välista piirkondlikke erisusi
2013.–2014. õppeaastal on Läänemaal prognoosi järgi 534 gümnaasiumiõpilast, enam–vähem samasuguseks jääb see arv 2024. aastani.
Taebla vallavanema Ülle Ermani küsimusele, mis saab, kui volikogu otsustab, nui neljaks, minna üle kas või erakooli vormile, vastas Küttis, et seda keelata ei saa.
Lääne maavanema Innar Mäesalu küsimusele, kas kolm õppesuunda nullivad Lihula, Kullamaa ja Taebla kooli, vastas Küttis, et kolme suunda võib pidada ka kolme õpilasega, kuid selleks, et kvaliteeti tagada, on vaja teatud kriitilist hulka õpilasi.
Kalle Küttis selgitas, et piirkondlikud erisused on võimalikud, kuid mitte hariduse kvaliteedi arvel.
„Väike gümnaasium ei suuda luua kvaliteetset õppekeskkonda,” ütles Küttis.
Lihula vallavanema Riho Erismaa küsimusele, miks sai riigikooliinvesteeringu Haapsalu, aga mitte Lihula, vastas Küttis, et seni loodud riigikoolid on olnud pigem hädavariant, tulemaks välja poliitilisest tupikust.
„Keegi pole öelnud, et Lihula gümnaasium tuleb kinni panna, kui seal on vähegi lapsi,” ütles Küttis.
Kindel positsioon paistab Läänemaal peale Haapsalusse loodava riigigümnaasiumi olevat vaid Noarootsil, olgu siis iseseisvana või Haapsalusse loodava kooli osana. „Noarootsil on oma nišš,” ütles Küttis.
Omavalitsusliit jätaks alles kõik gümnaasiumid
Haapsalu ja Noarootsi asjus on samal arvamusel ka Läänemaa omavalitsusjuhid. Omavalitsusliit aga on väljendanud seisukohta, et Taebla, Kullamaa ja Lihula jätkavad keskhariduse andmist, kui leiavad selleks sobiva (koostöö)vormi.
„15aastast last kodust ära saata on kuritegu,” ütles Lihula volikogu esimees Tiina Lobja esmaspäeval.
Lobja selgitas, et mitte kõik 15aastased, kes peaksid pärast gümnaasiumide arvu drastilist vähendamist minema kodust kaugele kutse– või keskkooli, ei ole selleks valmis.
„Kõigil peredel ei ole see ka majanduslikult võimalik,” ütles Lobja.
„See jutt, et lapsi ei ole, ei ole õige,” ütles Kullamaa vallavanem Jüri Ott.
Ott rääkis, et olud maal võivad täiesti muutuda, tulevad noored ja hakkab arenema majandus, aga see võtab mõned aastad aega. „Ei tasu enne koole kinni panna, See, et piirkondlikud erisused on võimalikud, on meile suureks kergenduseks,” ütles Ott.
Peale omavalitsusjuhtide, kes jätaksid alles kõik koolid, ütles oma seisukoha esmaspäeval ka Lääne maavalitsus.
„Maakonna tasakaalustatud arengut silmas pidades peaks peale Haapsalu ja Noarootsi jääma gümnaasium ka Lõuna–Läänemaale,” ütles Lääne maavalitsuse haridus– ja sotsiaalosakonna juhataja asetäitja Anneli Vaarpuu.
Kuigi see toetub praegu vaid asendile, mitte muule, tuleks otsuseid teha pikemalt ette vaadates, ütles Vaarpuu.
Vaarpuu lisas, et kui pidada Lõuna–Läänemaaks ka Kullamaad, siis on Kullamaal Lihula ees eeliseid. Õpetajate kvalifikatsiooniprotsent on suurem, gümnaasiumiosa toob lapsi sisse ka väljastpoolt maakonda, oma õpilased lahkuma ei kipu, loetles Vaarpuu.
„Kui me üldse tahame maale gümnaasiumi, siis peaks üks kahest loobuma. Muidu hääbuvad mõlemad,” ütles Vaarpuu.
Nii või naa ei pruugi maagümnaasiumisse siiski õpilasi jätkuda. Kui Läänemaale jääb veidi üle 500 gümnasisti ja maakonnakool ehk Haapsallu loodav riigikool võtab neist 350 ja Noarootsi 150, siis ei jää üle kedagi, arutles Vaarpuu.
Haridusminister avalikustas jaanuaris gümnaasiumivõrgu korrastamise lähtealuste kava, mille järgi peavad Eestis olema ainult tugevad gümnaasiumid.
Veebruaris kohtusid ministeeriumi esindajad kõigi maakondade omavalitsusjuhtidega. Märtsis analüüsib ministeerium omavalitsuste ettepanekuid ja teeb neist kokkuvõtte.
„Juba lumesulamise aegu peaks ministeerium tegema otsuse, missugune peaks olema Eesti gümnaasiumivõrk, mis asjus on minister omavalitsustega nõus ja milles ei ole,” ütles Kalle Küttis.
Kas kavandatava reformiga kaasneb ka rahastamismudeli muudatus, pole esialgu teada.
Õpetajate vastavus kvalifikatsioonile (%)
Taebla gümnaasium 87,7
Kullamaa keskkool 86,3
Haapsalu gümnaasium 85,0
Wiedemanni gümnaasium 84,4
Lihula gümnaasium 67,2
Investeerimisvajadus miljonites (kr)
Lihula gümnaasium 63,8
Taebla gümnaasium 31,1
Kullamaa keskkool 25,0
Põhikoolilõpetanute väljaränne teise maakonda / maakonna piires teise valda 2011. a
Haapsalu 21/17
Lihula 15/9
Taebla 3/15
Kullamaa 5/2
Noarootsi 1/3
10. klassi sisseränne teisest maakonnast
Noarootsi 122
Kullamaa 27
Haapsalu 10
Lihula 6
Taebla 0
Gümnaasiumiastme õpilaste arv Läänemaal 2011.–2012. õppeaastal
Wiedemanni gümnaasium 186
Noarootsi gümnaasium 151
Haapsalu gümnaasium 147
Kullamaa keskkool 66
Taebla gümnaasium 58
Lihula gümnaasium 43
Allikas: Lääne maavalitsus
..et ei suudeta aru saada, et kus on kadunud pood, kool, postimaja, arstipunkt jne ei hakkagi sellises kohas laste arv kasvama, sest milline noor pere ilma selle kõigeta hakkama saab ja pealinnast maale kolib?! Suretame ju nii välja väikelinnad ja külad ja ongi lõpp meie vabariigil!
Gen.-ga täiesti nõus. Tundub röövel olevat … Ja ilmselt ongi.
Me peame koos olema koolide maakondlikuks kombinaatideks tegemise vastu,isegi kui seda soovib pildil olev olevus. Omavahel- kui tegelane mulle risti vastu juhtuks,annaks hirmu pärast ära nii rahakoti jui autovõtmed….
Risti vastu eelmisele. Ka see viimane maaelu sureb välja,kui pole arstiabi,koole, päästekomandosid. Vastavalt põhiseadusele on (või peaks olema) võrdse kohtlemise printsiip. E. kõik riigiteenused kõigile võrdsed. Ka peavad olema kohalikud omavalitsused ja päästekeskused. Krt,ma pean 5 minutit Pärnu päästekeskuse unisele dispetšerile seletama,kus on Haapsalus Räägu tänav. Ja siis võtttis see 5 minutiga ühendust Haapsalu päästeteenistusega,mis saatis 5 minuti pärast välja päästeauto. mis jõudis kohale 2 minutiga 2 km. kaugusele. Otse oleks aega kulunud 5-6 minutit. Esiteks tuleks need keskused laiali lüüa…
„See jutt, et lapsi ei ole, ei ole õige,” ütles Kullamaa vallavanem Jüri Ott.
Ott rääkis, et olud maal võivad täiesti muutuda, tulevad noored ja hakkab arenema majandus, aga see võtab mõned aastad aega.”
Kas see peaks tähendama argumenteeritud väitlust? Haldusreformi on ikka väga-väga vaja, et vabaneda udutajatest, kelle ainus eesmärk on stagnatsioonist hoolimata soojade kohtade ja status quo hoidmine.