Enn Eesmaa: presidendikandidaadi Mailis Repsi eesmärk on liita ühiskonda

Keskerakond on võtnud enda kanda tõsise väljakutse –kõnetada ja ühendada kõiki Eesti kogukondi, mitte seista ainult ühe valijagrupi eest. Ühiskonna liitmine on kesksel kohal ka Keskerakonna presidendikandidaadi Mailis Repsi programmis.

Loomulikult oleks märksa lihtsam oma valimiskampaania ülesehitada vastandumisele, nagu seda on teinud mitmed erakonnad ja poliitikud. Säärane tegevus on aga vastutustundetu ning Eesti ühiskonda juba aastakümneid lõhestanud.

Keskerakond ei vastanda Eesti elanikke rahvuspõhiselt ega jaota inimesi omadeks ja võõrasteks. Me korraldame aktiivselt rahvakohtumisi kõikjal maakondades ning küsime inimeste reaalset arvamust nende peamiste probleemide kohta. Rahva põhimureks on jätkuvalt igapäevane toimetulek, kuid murelikuks teeb ka meedias kajastatav sõjaoht. Pea igal rahvakohtumisel üle Eestimaa toob vanem põlvkond välja, et tunneb ennast ebakindlalt.

Mailis Reps on neid teemasid oma sõnavõttudes edasi kommunikeerinud, kuid avatud arutelu asemel on asutud teda meedias ründama ja sildistama. Viimasel ajal on juba kahtluse alla seatud Repsi seisukohad ja pädevus Ukraina küsimuses.

Tegelikkuses on Mailis Reps üks aktiivsemaid ja kompetentsemaid arvamusliidreid Ukraina ja Krimmi teemadel. Euroopa Nõukogu Parlamentaarne Assamblee (ENPA) määras Mailis Repsi teatavasti isegiUkraina raportööriks. Samuti oli Mailis Reps üks riigikogu avalduse algatajaid Ukraina suveräänsuse ja territoriaalse terviklikkuse toetuseks juba 2014. aasta kevadel. Mailis Reps pole mitte kunagi mitte kuskil õigustanud Venemaa agressiooni.Kuid kui mitu korda ja mitmel kujul veel peab ta veel oma seisukohti selgitama?

Sama alusetu ja ära leierdatud on süüdistus Keskerakonna ja Ühtse Venemaa koostööleppe osas. Aastaid tagasi hoopis teistsugusel ajal sõlmitud koostööleping on tänaseks külmutatud ja reaalsuses ei toimi. Selguse huvides soovisid Mailis Reps ning mitmed teised keskerakondlased panna lepingu jätkamise volikogus hääletusele, kuid kahjuks ei võetud seda ettepanekut päevakorda. Põhjalikud arutelud ja otsused antud küsimuses seisavad erakonnas kindlasti veel ees.

Oleme ausad, poliitiline olukord Euroopas ja kogu maailmas on täna ebastabiilne ning keeruline. Ukraina ja Krimmi küsimus, pagulaskriis, terrorioht ning pidevad sõjaväeõppused panevad muretsema kõiki Euroopa riike ja nende elanikke. Seda enam peavad poliitikud ja ka meedia esindajad tegutsema vastutustundlikult ning hoiduma ühiskonna hirmutamisest ja lõhestamisest. Riiklik julgeolek on erakondadeülene teema, mida ei tohi kiskuda päevapoliitikasse ega kasutada demagoogilise võttena mõne presidendikandidaadi usaldusväärsuse õõnestamiseks.

Kahjuks oleme näinud väga palju teistpidiseid näiteid. Meedias arutatakse, kas ja kes tuleks Eestile sõja korral appi ning alles hiljuti väitis president Ilves, et Eesti võidakse mõne tunniga ära vallutada. Mis sõnumi saadame niimoodi oma inimestele ja välisinvestoritele? Kas tõesti valmistume sõjaks?

Iga erakonna ja poliitiku kohustus on anda endast parim rahu tagamiseks. Meie julgeolekut aitavat tagada nii Euroopa Liit kui ka NATO, mille mõlema liikmeid pole kunagi rünnatud. Vähemalt sama oluline on ühtehoidev ühiskond ning head suhted kõigi naabritega.

Enn Eesmaa, riigikogu väliskomisjoni aseesimees (Keskerakond)