Haapsalu Veevärgi juht Kaido Erik. Foto: Merilin Kaustel.Lehemets
Haapsalu Veevärk on seni ainus vee-ettevõte, kel on õnnestunud Ühtekuuluvusfondi (ÜF) veemajanduse projekti seekordsest ja ühtlasi viimasest euroraha jagamisest osa saada.
„Saime täna (kolmapäeval – toim.) oma projektile rahastuse – allkirjad on all!” rääkis Haapsalu Veevärgi juht Kaido Erik.
Eelmisel kolmapäeval saadud jah-sõna tähendab, et nüüd renoveeritakse reoveepuhasti eelpuhasti ning vahetatakse Haapsalu linnas välja vee- ja kanalisatsioonitorustik. Projekti maksumus on kokku 2,5 miljonit eurot (ilma käibemaksuta), toetust saadakse 1,7 miljonit eurot – projekti toetuse määr on 68,5 protsenti.
Põhjust rõõmustada on küllaga. Esiteks on see viimane võimalus Ühtekuuluvusfondist euroraha saada ja teiseks pole see ühelgi teisel vee-ettevõttel sel toetusperioodil veel õnnestunud – keegi teine pole raha jagamist korraldava Keskkonnainvesteeringute Keskuse (KIK) tihedast sõelast läbi pääsenud. Eesti Vee-ettevõtete Liidu juht Hans Liibek Matsalu Veevärgist saatis pärast rõõmusõnumit vee-ettevõtetele kirja, milles kuulutas, et Haapsalu suutis murda müüdi ja tõestada, et uuest toetusperioodist on ikkagi võimalik raha saada.
Ise ja hästi tehtud
„Kõik on madistanud ja maadelnud oma taotlustega, asjaajamine ja nõudmised on väga keeruliseks tehtud – nõuded majandus- ja finantsanalüüsi koostamiseks on väga ranged ja keegi pole siiani suutnud sellest kadalipust läbi murda. Meie oleme esimesed, aga nüüd ehk on ots lahti,” rääkis Erik ja lisas, et juba esimesel päeval avaldasid teised vee-ettevõtted soovi Haapsalu meeste pealt „maha kirjutada” ehk näpunäiteid saada, kuidas toetus kätte saada.
Erik põhjendas Haapsalu Veevärgi edu sellega, et majandus- ja finantsanalüüsi koostamise on tema teada peaaegu kõik teised vee-ettevõtted teenusena sisse ostnud. „Meil tegi finantsjuht Katria Saul selle ise. Ta läks sellega nii süvitsi, et suutsime oma seisukohad kõik ära põhjendada ning jõuda ka kokkuleppele, kus punktis anname veidi järele ja kus kindlasti mitte,” selgitas Erik ja lisas, et ka kõige parem sisse ostetud professionaal ei tunne kunagi konkreetse ettevõtte kõiki nüansse.
Eriku sõnul tunnistas KIKi juhatuse esimees Veiko Kaufmann talle pärast otsesõnu, et just omatehtud analüüs tõi Haapsalu Veevärgi jaoks kastanid tulest välja.
Liibek ütles Lääne Elule, et ka Matsalu Veevärk on nüüd oma taotlusega lõpusirgele jõudnud ja lähipäevil oodatakse KIKilt positiivset vastust. Juuni alguses tulevad aga Eesti vee-ettevõtted kokku, et analüüsida Haapsalu Veevärgi näite põhjal, milliseid vigu on rahataotlustes tehtud ja kuidas neid vältida.
Poole odavamalt
Kui Haapsalu Veevärgis taotlust poolteist aastat tagasi tegema hakati, küsiti KIKilt esialgu 3,6 miljonit eurot. Summa kujunes lõpuks väiksemaks, sest muudeti tööde tegemise tehnoloogiat. Kui alguses oli plaan teha torutööd lahtisel meetodil, siis nüüd tehakse torude rekonstrueerimistööd suuremalt jaolt kinnisel meetodil, mis tähendab ka soodsamat hinda.
„Torud on ju üldjuhul teede all ja teede taastamine on kallis tegevus. Ja me ei taha pakkuda Haapsalu linna rahvale järjekordset suve, kus on tänavad üles kaevatud. Mõned kohad tuleb kindlasti lahti kaevata ja kindlasti me arvestame nende tööde tegemisel Haapsalu tihedat suveürituste graafikut,” ütles Erik.
Samuti on aja jooksul üsna korralikult alanenud ehituse hinnad ja ka projekti mahtu on mõnevõrra vähendatud. Lõpptulemusena leidiski projekteerija, et kõik tööd on võimalik teha kaks korda odavamalt, kui alguses arvati.
Aga enne seda tuleb koostada hanked, need välja kuulutada ja hankel osalenutega võitja üle vaielda.
„Kuna praegu on nii suur tööpõud, tuleb päris kindlasti vaidlusi ning projekteerimist ja töid saab alustada alles siis, kui vaidlused on ära vaieldud, ehk sügisel. Tööde tähtaeg on järgmise aasta lõpp,” selgitas Erik.
Valik, millised tööd teha Ühtekuuluvusfondi raha eest, tehti põhimõttel, et rekonstrueeritakse need lõigud, mida veevärk poleks jaksanud oma vahenditega teha, või kui, siis jupi kaupa.
„Samuti see, kui me oleks teinud need tööd oma kulu ja kirjadega, kirjutataks see kohe hinnatõusu sisse, vee hind läinuks väga kõrgeks ja mõistagi ei taha seda ju keegi. Aga nüüd jääb vee hind mõistlikku vahemikku,” lisas Erik.
Haapsalu Veevärgi juht kinnitas, et vee hind selle projekti tõttu tänavu ei tõuse. Ettevõtte strateegia kohaselt peaks järgmine hinnatõus tulema pärast investeerimisprojekti lõppu 2018. Hinnatõus on planeeritud umbes sama suur kui 2014. aastal. Vee hind tõusis siis 12 ja kanalisatsioon 21 senti.
Joogivesi läheb paremaks
Kommentaar Martin Schwindt, Haapsalu Veevärgi nõukogu esimees
ÜF meetmega „Veemajandustaristu arendamine” paigutatakse aastail 2014–2020 veemajanduse arendamisse 144 miljonit eurot. ÜFist avanes viimane vee- ja kanalisatsioonitorustike/rajatiste rekonstrueerimiseks rahastamise voor, mis on ühtlasi viimane, ja sellest tulenevalt on ka projekti maht suur. Kavandatavad investeeringud tehakse 2016–2018.
Algselt 2015. aasta sügisel kavandatuga võrreldes on projekti maksumus peaasjalikult ehitustööde odavnemise tõttu vähenenud. Vähesel määral korrigeerisime taotlust ka seetõttu, et meetme tingimused sätestavad prioriteetsed ja vähemprioriteetsed tegevused. Need tegevused on vähemprioriteetsed meetme kontekstis, kuid meie vaatenurgast ei ole kindlasti tegemist väheoluliste töödega. Siiski jäid algselt kavandatud tööd ja tänavad kõik projekti sisse.
Kindlasti parandab projekt joogivee kvaliteeti, samuti Haapsalu Tagalahe seisundit.
kuidas need maapealsed ehitustööd äkki põhjavee kvaliteeti mõjutavad, veepuhastusjaam ju puudub