Osmussaarlased said toetust parve ostmiseks

Urmas Lauri

urmas.lauri@le.ee

Kaubaveo takerdumine väikesaartele on paisunud suureks probleemiks, osmussaarlased vedasid heina pontoonsilla detailidest kokku pandud pargasega. Foto: Aivo Hirmo
Kaubaveo takerdumine väikesaartele on paisunud suureks probleemiks, osmussaarlased vedasid heina pontoonsilla detailidest kokku pandud pargasega. Foto: Aivo Hirmo

Keskkonnainvesteeringute keskuse (KIK) nõukogu otsustas toetada osmussaarlaste pontoonisoetamist 150 000 euroga, Nõva reoveepuhasti rekonstrueerimist toetatakse 103 000 euroga ning Matsalu filmifestivali korraldamiseks antakse 32 000 eurot.

Läänemaalt toetati 25 ettevõtmist ühtekokku 280 000 euroga.

Sihtasutus Osmussaare Fond tahab 150 000 euro eest soetada pontooni, millega oleks võimalik teostada kariloomade-, põllumajandustehnika- ja kariloomade sööda trantsporti väikesaarte vahel kus puudub võimalus randuda suuremate alustega. Lisaks Osmusaarele oleks pontoonil tööd ka Pakri saartel.

Haapsalu Veevärk soovib Nõva reoveepuhasti 158 000 euroga rekonstrueerida, toetust anti selleks 102 600 eurot.

MTÜ Trulling tahab Vihterpalu jõe Inka lõigul parandada forelli sigimistingimusi ning kinnistada meri- ja jõeforelli leviku Vihterpalu jõe keskjooksul. Seda ettevõtmist toetati 6375 euroga.

Pärnumaal said 46 projekti toetuseks kokku 1,5 miljonit eurot.

Lääneranna vald tahab 12 000 euroga käivitada ohtlike jäätmete kogumisringi. Kodumajapidamises tekkinud ohtlikud jäätmed kogutakse kokku ning antakse üle ohtlike jäätmete käitluslitsentsi omavale ettevõttele. Projekti toetati 9500 euroga.

Matsalu rahvusvaheline loodusfilmide festival läheb tänavu maksma 65 000 eurot, ligi poole sellest, ehk 32 000 eurot saadakse keskkonnaprogrammist toetusena.

Üle Eesti said riigisisesest keskkonnaprogrammist toetust 735 keskkonnaprojekti, kokku 17 miljonit eurot.

„Otsustamisel lähtusime projektide olulisusest ja mõjust loodusele,“ selgitas keskkonnaminister ja KIKi nõukogu esimees Rene Kokk.

Enim toetatakse keskkonnateadlikkuse projekte, kuhu alla kuuluvad ka koolide ja lasteaedade õppekäigud. 104 864 õpilast ja lasteaialast saavad võimaluse külastada loodus- ja keskkonnahariduse keskusi. Suurimad toetussummad jagatakse vee- ja ringmajanduse projektidele.

Kommenteeri
Kommentaarid on avaldatud lugejate poolt ja nende sisu ei ole muudetud. Seega ei pruugi kommentaariumis tehtud avaldused ühtida toimetuse seisukohtadega. Lääne Elul on õigus ebasobilikud kommentaarid kustutada.
Teavita mind
0 Kommentaari
Inline Feedbacks
View all comments