Läänemaa inimesed on lähiajal erirstiabiga kindlustatud

Vähemalt esialgu Läänemaa ühestki eriarstist ilma ei jää. Arhiiv

Kui vähemalt esialgu Läänemaa ühestki eriarstist ilma ei jää, siis järgmisesse aastasse arstid sama kindla teadmisega ei vaata.

Selle aasta 1. juulist hakatakse Eestis eriarstiabi osutama nn geograafilise kättesaadavuse printsiibi järgi, mis tähendab, et eriarstiabi koondatakse regionaal- ja keskhaiglatesse ning maakonnahaiglatesse jääb kaheksa n-ö kohustuslikku eriala.

Läänemaa inimesed võivad vähemalt esialgu kergendatult hingata, sest PERH ja Haapsalu linn kui SA Läänemaa Haigla asutajad kirjutasid alla hea tahte lepingu, mille järgi püütakse Läänemaal säilitada olemasolev eriarstiabi.

„Meil on PERH-i lubadus, et kõiki temale Läänemaa arvelt eraldatud ravijuhte tõepoolest lahendatakse Läänemaal," ütles Läänemaa haigla ravijuht Kai Tennisberg.

„Võimaluse piires, jah, selline hea tahe meil on,“ kinnitas Läänemaa haigla peaarst Tõnis Siir.

Senini aga ei tea keegi päris täpselt, kuidas pikemas perspektiivis asjad toimima hakkavad.

„Ega meile kogu selle geograafilise printsiibi anatoomiat ja füsioloogiat väga palju selgitatud pole, aga eks asja sisu on see, et kitsastes tingimustes üritatakse üle riigi võimalikult ühetaolist ja ühtlaselt kättesaadavat meditsiiniteenust pakkuda,“ ütles Siir.

Praegune asjaolusid arvestades üsna paljulubav olukord seisab peaarsti sõnul aga üsna habrastel jalgadel – kõik on suhteliselt hästi hetkeni, kuni näiteks mõni Läänemaa eriarstidest pensionile läheb või tuleb suurtes haiglates arstidest puudu.

„Kui juhtub, et ei ole uut arsti kuskilt võtta, no siis ei ole!“ laiutas Tõnis Siir käsi ja lisas, et sellisel juhul tuleb haiglal haigekassaga uuesti läbi rääkida, kuidas olukord lahendada.

Näiteks üks Läänemaa haigla radioloogidest on juba üle 80 aasta vana.„Üldse on meie arstide keskmine vanus väga kõrge ja vähe on neid, kel lähema viie aasta jooksul pensioniiga kätte ei jõua,“ märkis Tennisberg.

Kas vajalikul hetkel vanade asemele uued arstid leitakse, on küsimärgi all, sest noored arstid ei taha ilma mõjuvate, näiteks perekondlike põhjusteta suure linna tipphaigla asemel väikest maakonnahaiglat valida, ikka sellesama geograafilise kättesaadavuse printsiibi pärast – suured ja moodsad arengud toimuvad ju ikka suurtes haiglates.

Läänemaa haiglas on juba praegu väga oluline roll gastroleerivatel arstidel. Tennisbergi sõnul käib osa neid Haapsalus tööd tegemas puhtalt heast tahtest. Näiteks pole Läänemaa haiglal mitte ühtegi kohalikku anestesioloogi.

„Aga anestesioloog peab haiglas olemas olema 24/7, mis tähendab nelja ja poolt kohta,“ selgitas Tennisberg.

Keerulised lood on ka reumatoloogiga. PERH-ist käib praegu Haapsalus küll kolm reumatoloogi, kuid üks pidevalt kohapeal praktiseeriv arst jõuaks rohkem.

Gastroleerivate arstide koormus Läänemaa haiglas on märkimisväärne. Kolmapäeval, kui Lääne Elu haigla eluolu uurimas käis, oli näiteks Ida-Tallinna keskhaigla naistearsti Ailen Aluri vastuvõtule kirjas 33 patsienti, päev varem 41. Kirjade järgi on tema vastuvõtuaja pikkus seitse ja pool tundi. Tegelikkus on aga selline, et Aluri ei tea kunagi, kui pikaks tema tööpäev venib. Vaatamata sellele on üle aasta Läänemaa naisi ravinud Aluri optimistlik ega pea plaani vastuvõttudest Haapsalus loobuda.

Omaette küsimus on veel seegi, kas PERHil hakkab olema nii palju arste, et jätkub endale ja ka Läänemaale. Haigla lootus on ülikooli lõpetavatel noortel arstidel, kellega soovitakse leping sõlmida nii, et osa aega töötaks noor arst mõnes võrgustunud haiglas.

Selle plaani juures on Tennisbergi sõnul kaks aga: see eeldab, et suure haigla koormus võimaldab arsti perifeeriasse saata, ja teiseks peab arst ise nõus olema.

„Kedagi ei saa sundida aastateks Tallinna ja Haapsalu vahet sõitma.“

Niisiis – mida tulevik toob, ei oska keegi ennustada. Lepinguid haigekassaga sõlmitakse pooleks aastaks ja mis juhtub järgmisel, arstid ei tea.

„See sõltub puhtalt haigekassast. See on meie kõigi ühine kindlustuskompanii ning millist teenust, kui palju ja kelle käest osta, on nende otsus – seal hea tahte lepingud enam ei aita. Kui see on riiklik poliitika, siis nii ta läheb,“ nentis Tõnis Siir.

Haigekassa pressiesindaja kommentaar:

Oleme ette valmistamas kohtumisi kõigi haiglavõrgu haiglatega, et arutada geograafilise kättesaadavuse põhimõtete rakendamist järgmisel kahel aastal. Teisest poolaastast hakkab Läänemaa haigla koostöös PERHiga osutama teenust kuuel ambulatoorsel erialal. Kohtumisel Läänemaa haiglaga on üheks oluliseks arutelukohaks, kas kokku lepitud töökorraldus neil erialadel võimaldab teenuse kättesaadavuse Läänemaa patsientidele ja kuidas mõlemad haiglad näevad nende teenuste osutamist järgmistel aastatel. Arutame ka seda, kuidas tugevdada nn maakondlike erialade – nt ambulatoorse üldkirurgia, kõrva-nina-kurguhaiguste, silmahaiguste, günekoloogia, psühhiaatria, sisehaiguste ja naha-suguhaiguste osutamist järgmistel aastatel.

Peame oluliseks, et maakonnas oleks patsientidele tagatud ka pikas perspektiivis põhierialade teenuste osutamine ja teistel erialadel vastavalt haigla ja võrgustuva piirkondliku haigla ühistele kokkulepetele ning patsientide vajadustele. Saame kinnitada, et selle aasta eelarve võimaldab teenuseid osutada varasemate aastatega võrreldavas mahus –eriarstiabi kättesaadavus ei halvene, ravi osutatakse senisest tulemuslikumalt läbi raviasutuste omavahelise koostöö ja vastutuse jagamise.