Vormsi ja Hiiumaa jäätee ootavad mõlemad sula. Paks lumi takistab jää kasvu ning seetõttu pole jääteemeistritel praegu aimugi, millal jäätee Vormsisse või Hiiumaale saaks.
Sulailm pakiks merejääl oleva lume kompaktseks ning külm pääseks hõlpsamini jääd kasvatama.
Vormsi trassi jääluurele minnakse tuleval nädalal
Vormsi jäätee hanke võitis OÜ Lääne Teed. Allkirju lepingul siiski veel pole, rahakraan keeratakse lahti siis, kui on kindel, et jääteed on ka tegelikult võimalik ehitada.
Kuigi väljas on käre pakane, on merejää kohati isegi õhemaks muutunud.
„Seis hea nüüd küll ei ole,“ nentis OÜ Lääne Teed juhatuse liige Tarmo Kander. „Lumi on merejääl liiga paks.“ Jääd Kanderi sõnul praegu juurde ei kasva, pigem sulatab soe merevesi jääd kohati altpoolt.
Juba vene aja lõpul jääteede ehitamisega algust teinud jääteemeister Konstantin Dutov ütles, et korra on ta Vormsi jääd takseerimas käinud.
„Väga kahtlane. Ranna lähedal oli jääd 14 sentimeetrit, ei riskinud kaugele minna,“ ütles Dutov.
Teemeistri tegi ettevaatlikuks seegi, et tänavu on Vormsi jäätee võimalikul trassil juba kaks autot läbi jää läinud. „Üks oli see, millest ka leht kirjutas, teine oli Vormsi rannas, kus elektriauto läbi vajus,“ ütles teemeister Dutov.
„Keskel oli kaks nädalat tagasi veel lahtine vesi,“ meenutas Dutov ja lisas, et praegu ei riski ta jääluurele veel minna. „Järgmisel nädalal plaanime luuret,“ lausus jääteemeister.
Viimati oli Vormsi vahel jäätee üleeelmisel aastal. „Siis küll vaid kaks nädalat,“ lausus Dutov. Jäätee kasutamise lõpetas toona laia prao tekkimine. „Selle tõttu oli vaja trassi ööpäevast valvet, see oleks liialt kulukas olnud ning nii tee suletigi,“ meenutas Konstantin Dutov.
Vormsi jäätee ehitamisel ja korrashoiul on tavaliselt ametis olnud kümmekond teemeest. „Sõltub sellest, kui palju on vaja sildasid ehitada, kui palju liiklusmärke paigaldada, kui tihti lumest puhastada,“ selgitas jääteemeister Dutov.
Ka Hiiumaa jääteel ollakse sulailma ootel
Umbes samasugune on praegu olukord ka mandri ja Hiiumaa vahel.
Hiiumaa jääteemeister Raivo Kibuspuu käis täna pärastlõunal Heinlaiu ja jäätee Sarve pealesõidu vahel asuva jää paksuse mõõtvaia juures.
„Vaia juures oli jääd 18 sentimeetrit, mere keskel arvatavasti 9-10 sentimeetrit, mitte rohkem,“ ütles Kibuspuu.
Nädal tagasi oli vaia juures jääd 14-15 sentimeetrit. „Nädala juurdekasv 3-4 sentimeetrit, pole paha,“ nentis jääteemeister.
Hiiumaa jäätrassi üks täbaramaid kohti ongi Heinlaiu all, sest sinna tekib tavaliselt rüsijää. „Rüsi on tänavu vähe,“ lausus Kibuspuu. „Praami pealt olen kah vaadanud, ka keset merd pole rüsi näha.“
Heinlaiu all on tavaline ka kihiline jää. Vahepeal on paarkümmend sentimeetrit vett ning jääkihid on eri tihedusega.
1989. aastal ehitatud Ionasel puudub jääklass ja seetõttu suundus parvlaev 4. jaanuariks Virtsust sunnitud talvepuhkusele Rohuküla sadamasse. Meri oli siis juba jäätuma hakanud ning jääteefännid süüdistasid Saaremaa Laevakompaniid jäätee lõhkumises.
„Jää oli siis veel õhuke,“ arutles Kibuspuu. Aga jäälaam pääses Jonase tekitatud jäljes tookord küll liikuma. „Kilomeetrite viisi nihkus, lahtist vett oli palju,“ lausus Kibuspuu ja lisas, et siis lund veel eriti polnud ning Ionase tekitatud arm külmus kiiresti kinni.
Hiiumaa jäätee pealeminekukohad on kindlad: Sarvelt ja Rohuküla sadamast lõunas.
Jää paksust mõõdetakse nagu muistegi metallist tollipulgaga ning jää augustatakse esiisade kombel vindlavändaga puurides. Mootorpuur on teemeestel olemas, kuid teemeister Raivo Kibuspuu sõnul on tegemist mõttetu riistapuuga.
Kuigi praegu saavad jäätee ehitajad kasutada GPSe, ei tähenda see seda, et võid mööda viimase jäätee koordinaate julgelt sõita. Jäätee koridor on Kibuspuu sõnul neli koilomeetrit lai. Tegelik trass tuleb ikka käsitsi, vindlavända ja tollipulgaga, paika panna.
Kibuspuu ütles, et tuleval nädalal plaanib ta trassikoridori mööda mootorkelguga kaugemale luurele minna.
Mootorkelguga luurele minek tähendab seda, et jääteemeister Kibuspuu sumpab jalgsi üle lumise jää ning abiline on mootorkelguga ohutus kauguses passimas, millal Kibuspuu märku annab, et sõit on ohutu. Ohutuse teeb Kibuspuu selgeks vindlavända ja joonlauaga. Kelgumehed panevad puuritud auku kadaka püsti ning sisestavad lumele kirjutatud mõõtmistulemuse ja mõõtmiskoha koordinaadid GPS-i.
Rohuküla-Heltermaa vahele jäätee rajamise lepingu sõlmis Hiiu Teed OÜ maanteeametiga teisipäeval. Raha eraldatakse siis, kui jäätee ehitamisega algust saab teha.
Ka Hiiumaa jääteel tegutseb keskeltläbi 10-12 meest. „Oleneb vajadusest,“ nentis jääteemeister Kibuspuu.
Raivo Kibuspuu alustas jääteemeistrina 33 aastat tagasi, 1983. aastal. Mitu korda on selle aja jooksul Hiiumaa ja mandri vahel jääteed olnud, seda teemeister hoobilt öelda ei oskagi. „90. aastatel oli [jääteed] harva, paar korda ehk, sel sajandil samuti ehk kolmel-neljal aastal,“ tõdes Kibuspuu.
Raivo Kibuspuu ütles, et Hiiumaa jäätee tänavune tõenäosus on 60:40. „Kõik sõltub sellest, millised on lähinädalate ilmad, lausus Kibuspuu.
Saaremaa ja Hiiumaa vahele jääteed veel ei rajata
AS-i Eesti Teed esindaja Tõnu Kuldsaare sõnul pole Triigi ja Sõru vahel olev jää ilmselt paksem kui kümme sentimeetrit ning kahe saare vahel on hulk voolukohti.
“Jää paksus võib praegu olla veidi üle kümne sentimeetri,” ütles Kuldsaar esmaspäeval BNS-ile. “Seal on voolukohad ja sinna jäätee rajamine pole naljaasi. Norm, 22 sentimeetrit, pole üheselt võetav, sest see sõltub pragudest ja muudes asjaoludest.”
Kuldsaare sõnul käisid maanteeameti esindajad eelmisel nädalal Triigi ja Sõru vahel jääd kontrollimas ja see polnud sobiva paksusega.
Jääteed
Vastavalt majandus- ja kommunikatsiooniministri määrusele korraldab maanteeamet kuue talitee rajamise: Virtsu ja Kuivastu, Rohuküla ja Heltermaa, Rohuküla ja Sviby, Soela ja Sõru, Haapsalu ja Noarootsi ning Lao ja Kihnu vahel. Neist jääteedest viis asuvad mandri ja Lääne-Eesti saarte vahel ning üks (Haapsalu – Noarootsi) lühendab teekonda kitsa merelahe piirkonnas.
Jääteed kasutavad tuhanded autod
Kokku kasutas 2010. aasta talvel avatud nelja jäätrassi 17 273 autot. Kõige kauem – 29 päeva – oli avatud Haapsalu – Noarootsi jäätee ja seda kasutas 5500 autot. Kõige lühemat aega oli avatud Rohuküla – Heltermaa 26,5 kilomeetri pikkune jäätee, kuid 11 päeva jooksul liikus sellel kõige rohkem sõidukeid – kokku 7063.
Ionas Rohuküla sadamas. Jääteemeister Raivo Kibuspuu jääluurel 2011. Fotod: Urmas Lauri
