Jaanuari alguses saabus ühe Haapsalu kortermaja postkasti kiri, mis oli teele pandud 15. detsembril 1993. aastal. Kiri, mis oli posti pandud Muhus, oli adresseeritud Haapsalus elanud perekonnale, kes kolis mõne aasta eest Tallinna.
Korteriomanik, kelle postkasti kõrvale kiri teibiga kinnitati, tõi selle samas majas elava ajalooõpetaja Ellinor Merima kätte, kes tunneb kirja adressaadiks olevat peret. Millegipärast oli kiri kleebitud postkasti juurde, mille number erines ümbrikul olevast. Maja kauaaegne postiljon ei teadnud Merima sõnul selle kirja saabumisest mitte midagi. „See on salapärane, kuidas see kiri sinna jõudis,” ütles Merima.
„See pere elas minu korterist korrus allpool. Tõenäoliselt saadeti neile Muhust jõuludeks kaart,” lausus Merima.
Ümbrikul olnud mark oli proua sõnul olnud väga ilus. „Haapsalu lossikirikuga,” iseloomustas Merima marki.
Merima kinnitas, et tal pole endal olnud varem kokkupuudet juhtumiga, kus kiri on nii kaua teel olnud. Ta saatis aastakümnete eest teele pandud ümbriku edasi Tallinna, õigele adressaadile. Proua, kelle perele see kiri saadeti, ei olnud ajaks, mil rääkis Lääne Eluga, kirja veel kätte saanud. Ta ütles, et üllatus oli suur, kui ta sellest kirjast kuulis. Kirja saatjana kirjas olev inimene on tema sõnul nende perekonna sugulane.
Kinnitust sellele, mis ümbrikus ikkagi oli, Lääne Elu kahjuks ei saanud. Kirja adressaadile tagasi helistamisel leidis proua abikaasa, et ei taha seda teemat rohkem kommenteerida, sest ei soovi eluaegse postitöötajana Eesti Posti halba valgusesse seada.