Haapsalu suurim ristmik läbis uuenduskuuri
Detsembri lõpuks sai Haapsalu peamine ristmik esimese asfaldikihi, kuigi liikluseks avatakse see jaanuari teises pooles ja pidulik avamine lükkub kevadesse.
Autosid ei lubata ristmikule enne, kui valgusfoor on paigaldatud ja seadistatud, sest liikluskoormus on suur. Kevadesse jääb aga kindlasti haljastus, sest muru pole mõtet talvel külvata. Kuid ilmastiku tõttu võib kevadeks jääda teisigi vaegtöid.
Liikluseksperdid soovitasid algul fooriga ristmiku asemele rajada ringristmiku, kuid suve hakul otsustati, et foorid siiski jäävad. Peamiseks argumendiks sai see, et fooridega ristmik on jalgrattureile ja jalakäijatele ohutum.
Kuigi esialgse kava järgi pidi ristmiku remont algama septembris, jõuti töödega algust teha oktoobri keskel.
Ristmiku ümberehitushanke võitis 500 000 euro suuruse pakkumuse teinud Viamer Grupp OÜ. Ehitus läks planeeritust 50 000 eurot kallimaks ja oktoobri lõpus otsustas valitsus eraldada algsele summale lisaks 35 000 eurot. Ristmiku projekteerimise ja ehitamise maksumuseks kujunes kokku 645 270 eurot, millest 540 750 eurot andis riik ja 105 000 tuleb linnaeelarvest.
Enam kui kaks kuud kestnud remonditööde mahust kulus enam kui pool torude ja kaablite paigaldamisele – välja vahetati kõik ristmiku all olevad vee- ja kanalisatsioonitorud. Ehituse käigus tuli ette ka üllatusi. Ristmiku Rimi-poolse sõiduraja alt tulid välja 36 aastat tagasi põlenud maja varemed: väravapostid, pliit, korstnajalg, keldriosa, voodid, pannid ja potid.
Et fooriga ristmiku puhul on tegemist Haapsalu peamise liiklussoonega, häiris ristmiku ehitus kõvasti linna liikluskorraldust. Ühe suurema asjana muudeti liiklejate harjutamiseks 1. septembrist Kuuse tänava liiklussuunda, mis omakorda aja segadusse kooliaasta esimesel päeval lapsi kooli tooma tulnud vanemad. Veel mitu kuud pärast liikluskorralduse muutust leidub neid, kes sõidavad Kuuse tänaval lubatule vastupidises suunas.
Ka peateeks muutunud Niine tänava ja Tallinna maantee ristmikul pole mitmed juhid paigaldatud märke tähele pannud ja seal on olnud mitu liiklusõnnetust.
Kaire Reiljan
Mälestusküünlad Paliveres Keedika teel. Foto. Arvo TarmulaTraagilised õnnetused röövisid üheksa elu
Läänemaal on tänavune aasta olnud pigem õnnetu, sest õnnetuste ja kuritegude tõttu kaotas elu üheksa inimest — seda on kahe võrra mullusest rohkem.
Liiklus võttis viis
Liikluses on tänavu elu kaotanud viis inimest, seda on sama palju kui mullugi. Ükski viiest liikluses hukkunust polnud autoroolis. Mai keskel said Risti–Virtsu maanteel Lihula lähistel kaubiku ja viieliikmelise mootorratturite kolonni kokkupõrkes surma kaks soomlasest mootorratturit – 49- ja 62aastane mees. Ülejäänud kolm mootorratturit pääsesid vigastusteta.
Politsei esialgse info kohaselt kaldus Virtsu poolt tulnud kaubik Ford Transit lauges kurvis vastassuunavööndisse ja põrkas kokku Virtsu poole teel olnud hanereas sõitnud mootorratturite kolonni kahe esimese mootorrattaga.
Kaubiku juht, 50aastane Kuressaarest Haapsallu teel olnud saarlane, oli õnnetuse ajal kaine ja vigastada ei saanud. Juhtunust šokeeritud kaubikujuht kinnitas sündmuskohal, et püsis oma sõidureas ja et mootorrattur sõitis talle otsa, purustades peegli ja esirehvi.
Õnnetuse täpsete asjaolude väljaselgitamiseks alustati kriminaalmenetlust, mis pole praegusekski lõppenud. Et hukkunud mootorratturid olid kained, sai teatavaks suvel, kuid Lääne prokuratuuri pressiesindaja Annely Ermi sõnul pole uusi ekspertiisitulemusi laekunud. „Midagi täiendavat veel õnnetuse asjaolude kohta öelda ei saa,” ütles Erm paar päeva enne jõulupühi.
Novembri lõpus hukkus Koluveres autolt löögi saanud 35aastane mees. Autojuht, kelle vaatevälja tumedais rõivis ja helkurita maanteesillal istunud mees ootamatult ilmus, ei suutnud otsasõitu vältida.
Ermi sõnul tuvastati asjaolude kontrollimise käigus, et kahjuks seadis hukkunu end ise eluohtlikku olukorda ja autojuhil polnud võimalik õnnetust vältida, mistõttu kriminaalmenetlust ei alustatud.
Viimane õnnetus, kus taas hukkus kaks inimest, oli detsembri alguses Palivere lähedal Luigus. Kaks meest, 22- ja 33aastane, sõitsid maastikukulguriga (ATV) Palivere–Keedika maanteel Luigu sillalt alla jõkke ja hukkusid sündmuskohal. Teelt järsakust alla sõitnud ATV avastas möödasõitja laupäeva ennelõunal, kuid mehi nähti viimati elusana öösel kl 3.
Ermi sõnul juhtunu kohta kriminalaasja ei algatatud, sest mõlemad õnnetusega seotud inimesed hukkusid.
Tulle jäi kaks inimest
Tuli viis tänavu kaks inimelu, seda on ühe võrra mullusest rohkem. Septembri alguses põles varahommikul Lihulas Lasteaia tänaval kortermaja teise korruse korter, kust päästjad tõid välja kaks hukkunut — mehe ja naise. Tules sai kahjustada korteri elutuba ja koridor, akna kaudu levis tuli ka räästasse, enne kui päästjad selle kustutasid. Põlenud korter oli Lihula valla sotsiaalkorter, kus tuletõrjujad olid varemgi kustutamas käinud väiksemaid põlenguid. Samuti olid päästjad korteris mitmel korral suitsuanduri üles pannud, kuid pikalt need ei püsinud.
„Selle korteri elanikel oli kombeks enne pidusid suitsuandur laest alla kruvida,” ütles Lääne päästekeskuse pressiesindaja Kristi Kais. Korteris oli elekter välja lülitatud ja pärast õnnetust tegi päästeameti menetleja kindlaks, et hukatuslikuks saanud tulekahju algas lahtise tule allikast – kas hooletust suitsetamisest või järelevalveta küünlast.
Nõval uppus kalamees
Novembri alguses ei tulnud Nõval elusana tagasi võrke merre laskma läinud mees. Õhtul kella kuue paiku teatati politseile, et päeval võrke merre laskma läinud 66aastane mees pole tagasi tulnud. Veidi vähem kui tund hiljem tuvastati käru järgi koht, kust mees merele läks ja veel tund hiljem märkas kopter meres päästerõngast ja inimest.
Merepäästjad tõi mehe elutu keha kaldale. Hukkunud mees oli merele läinud kahlamispükstega, kuid ta ei kandnud päästevesti.
Kuri käsi viis ühe inimelu
Oktoobri keskpaigas vapustas avalikkust teade, et ühest Taebla korterist leiti 39aastase mehe peata surnukeha. Surnukeha oli korteris olnud päevi ja hakanud kõvasti lagunema. Politsei võttis vahi alla korteri üürniku, 52aastase mehe. Nii tapetu kui ka kahtlustatav olid kohalikud inimesed. Mis oli surma põhjuseks ja kui kaua surnukeha korteris oli, peaks välja selgitama menetlus.
Ermi sõnul on tapmises kahtlustatav endiselt vahi all, uurimine käib ja juhtunu täpsemad asjaolud selguvad pärast vajalike menetlustoimingute läbiviimist. Taebla veretöö oli üle aastate esimene mõrv Läänemaal.
2013. aastal hukkus liikluses viis inimest, tules ja vees üks.
Kaire Reiljan
Uuemõisa kooli laienemist võib takistada raha
Ridala vallavõim on valmis saanud Uuemõisa lossi korrastamise täieliku kava. Enam kui 50 000 eurot maksma läinud projekt näeb ette lossi idatiiva kordategemist, mis annaks võimaluse Uuemõisa algkoolil saada põhikooliks.
Lossi kordategemiseks võib esialgseil hinnangul kuluda ligi 3 miljonit eurot, sellest enamuse loodab vallavanem saada haridusministeeriumist. Kui raha ei õnnestu saada, on põhikooli tegemine kahtluse all, kuigi vanemad põhikooli mõtet toetavad.
Lehte Ilves
Haapsalu jäi kasiinota
Kümmekond aastat Haapsalu kaubamajas tegutsenud kasiino Grand Prix sulges uksed ja kolis sisustuse Haapsalust minema.
Kasiino sulgemise põhjuseks sai see, et mängijaid on jäänud nii väheks, et kasiino tootis mitu aastat ainult kahjumit.
Lehte Ilves
Pornotäht unistab pronkskujust promenaadil
Vene portaali Metronews.ru andmetel tahab Haapsalus korteri ostnud vene pornotäht Katja Sambuka kinkida linnale pronksskulptuuri „Väike merineitsi”, mille modell on ta ise.
Skulptuur, mille asukohana näevad autorid promenaadi äärt, on Sambuka elusuuruses koopia. Selleks on skulptor võtnud tema kehast kipsjäljendi.
Juhan Hepner
Kuke galerii on suletud
23 aastat Haapsalu vanalinnas tegutsenud Kuke galerii sulges uksed ja ruumid antakse rendile.
Galerii perenaine Aita Mölder (pildil) tunnistas, et tegemist oli hingeliselt raske sammuga. Ta lubas end tulevikus rohkem loomekeskusele pühendada ja kunstialbumeid teha.
Lehte Ilves
Haapsalu jahisadamad tahavad laieneda
Nii Viktor Siilatsi Suur-Holmi kui ka Aivar Reiviku Veskiviigi sadam tahavad ettevõtluse arendamise sihtasutuse (EAS) väikesadamate toetuse abil ette võtta süvendamistöö.
Suur-Holmi sadamas on kavas süvendada akvatoorium ja paigaldada kaks ujuvkaid. Süvendamisele läheb ka Veskiviigi sadamasse viiv vähemalt 20 m laiune sissesõidutee, nii nagu veeteede amet on ette kirjutanud. Samuti on sadamasse kavas paigutada betoonslipp, et sõidukeid kaldale tõmmata.
Veskiviigis on kavas süvendamisele lisaks panna juurde ujuvkaisid, videovalve, parandada sadama valgustust ja teha uus slipp.
Mõlemad sadamad tahavad süvendustöödega ühele poole jõuda suviseks purjetamishooajaks.
Veskiviigi sadama projekteerimistingimused on Haapsalu linnavalitsuses kinnitatud, nüüd oodatakse ehitusluba. Suur-Holmi sadama projekteerimistingimused on praegu kooskõlastusringil.
Kas sadamad saavad EASilt toetust, selgub jaanuaris.
Lehte Ilves