Uuemõisa põhikooli loomine võib takerduda raha taha

Uuemõisa kooli direktor Maia Tohver. Foto: Arvo Tarmula

Ridala vallavõimu soovi teha korda Uuemõisa loss ja muuta lasteaed-algkool põhikooliks toetavad ka lapsevanemad, kuid see mõte võib takerduda lossi kordategemiseks vajamineva raha taha.

Ridala vallavalitsusel on valmis Uuemõisa lossi korrastamiseks täielik kava. See rohkem kui 50 000 eurot maksma läinud projekt näeb ette terve lossi, sh praegu peaaegu kasutuseta idatiiva kordategemist. Idatiiva kasutuselevõtt lubab muuta algkooli põhikooliks.

Lossi kordategemiseks võib esialgsel hinnangul kuluda ligi 3 miljonit eurot.

Vallavanem Toomas Schmidt loodab saada suurema osa rahast haridusministeeriumilt. Raha saamine oleneb sellest, kui palju taotlusi esitatakse ja mis põhimõtted saavad jagamisel määravaks. Praegu ei ole teada ei tingimusi ega summat, mis läheb koolide kordategemiseks jagamisele.

Lääne maavalitsuse haridusosakonna asejuhataja Anneli Vaarpuu sõnul on räägitud, et 100 miljonit eurot jagatakse põhikoolivõrgu ja 100 miljonit gümnaasiumivõrgu korrastamiseks, aga kinnitust sellele ei ole. 

Läänemaal kandideerivad sellele rahale Haapsalu põhikool ja Taebla kool. Nemad on enam-vähem kindlad saajad, sest riik on lubanud toetada omavalitsusi, kes on otsustanud gümnaasiumiosa sulgeda. Haapsalu linnavalitsus soovib samast potist saada raha ka linnaalgkooli remondiks.

„Kui ei õnnestu riigilt raha saada, tuleb teha uued otsused,” ütles Schmidt. Schmidt viitas asjaolule, et kui riigilt raha ei saa, tuleb vallal ikkagi ette võtta algkooliosa suurem remont, sest päästeamet on teinud koolile hulga ettekirjutusi ja nende täitmine nõuab palju raha. Ainuüksi tuletõkkeuksi on vaja üle 30. Ka ei vasta nõuetele valgustus ja ventilatsioon, elektrijuhtmed on vanad. Koolil ei ole võimlat.

„Kui me ise midagi ei tee, ei pea omavalitsus kooli sulgemagi, see suletaks siis nagunii,” lisas vallavanem.

Uuemõisa lasteaed-algkool tegi oktoobrist lapsevanemate seas rahuloluküsitluse. Üks küsimus käis põhikooliks saamise kohta. 

Küsitlusele vastanud 94 lapsevanemast pooldas põhikooliks muutumist 83, seitse oli vastu ja neli ankeeti tuli tühjalt tagasi, ütles kooli direktor Maia Tohver Ridala volikogule kooli tegevusest ülevaadet andes.

„Üks lapsevanem ütles, et tema meelest võiks säilida väike lasteaed-algkool ja sellepärast on ta põhikooli vastu,” täpsustas Tohver.

Ka hoolekogu pooldab põhikooliks muutumist, lisas hoolekogu juht Kristiina Ase. Lapsi peaks põhikooli tarvis jaguma, ütles Tohver. Praegu käib eelkoolis 24 last. Vaarpuu sõnul võiks maapõhikooli 3. astmes olla klassis vähemalt kümme last. Kui vaadata Uuemõisa kooliosa, siis on see tingimus täidetud. 

Uuemõisa nõrkusi ja tugevusi vaagides ütles Vaarpuu, et Uuemõisat ei saa hinnata maakooli kriteeriumide järgi, kuid see ei pruugi olla nõrkus. Uuemõisa on arenev piirkond ja see näitab, et noortepuudust ei ole.

„Ei ütleks, et see on konkureerimine Haapsaluga,” ütles Anneli Vaarpuu. „Uuemõisa põhikool võib olla mõnele õpilasele hea alternatiiv.”

Vaarpuu sõnul on põhikooliks muutumisest räägitud juba Uuemõisa algkooli moodustamisest peale. 

LISALUGU

Uuemõisa algkool-lasteaed

Uuemõisa algkool avati 1. septembril 1994, siis oli koolis 46 last.

2010 lisandus lasteaed.

Praegu on lapsi kokku 158, neist 116 koolis ja 42 lasteaias.

Sel kevadel lõpetas Uuemõisa 6klassilise algkooli 15 õpilast. Neist 9 läks edasi Haapsalu põhikooli. Neli last läks Oru kooli, üks läks Tallinna, üks Soome.

Muukeelseid lapsi on Uuemõisa koolis 26, neist 19 Haapsalust, 6 Ridalast ja üks Lääne-Nigulast.

Haapsalust käib Uuemõisa koolis 31 last.

Õpetajaid on 19.

Kooli juures tegutseb 17 lapsega beebikool ja 24 lapsega eelkool.

Pikapäevarühmas on 75 last.

Allikas: Uuemõisa lasteaed-algkool