Uuest aastast hüvitab riik noorte treenerite töötasu põhimõttel 50:50. See tähendab, et pool treenerite palgast tuleb riigilt ning teise poole tasub alaliit, spordikool või -klubi. Seadusemuudatus mõjutab ligi 1500 treeneri töötasu, kelle käe all harjutab 500 spordiklubis ja spordikoolis umbes 80 000 Eesti last ja noort. Riik panustab noorte sporti kokku 3,51 miljonit eurot, kirjutab riigikogu kultuurikomisjoni liige ja Eesti Koolispordi Liidu president Lauri Luik (pildil).
Siiani on palju spordiklubisid, kus treeneritele makstakse palga asemel stipendiumit. Kuna stipendiumid on maksuvabad, siis ei laiene nende saajale sotsiaalsed garantiid. Samas on klubisid, kus treeneritega on sõlmitud töölepingud, makstakse maksud ning seeläbi on tagatud ka ravikindlustus, pensionifond ja muud garantiid. Selge see, et töölepingud sõlminud klubid ei ole võrdses seisus nendega, kes maksavad stipendiume. Seega tuleb stipendiumite maksmiselt töölepingutele üle minna nii treeneritele sotsiaalsete garantiide loomiseks kui ka võrdsest kohtlemisest lähtuvalt.
Noortetreenerite palgatoetuse taotlusi hakkab kultuuriministeeriumi juurde moodustatud Spordikoolituse ja -Teabe Sihtasutus plaanitult vastu võtma novembris. Spordialaliit, spordiklubi või -kool peab toetuse saamiseks täitma nõuded treeneri kutsekvalifikatsioonile, töökoormusele ja grupi suurusele. Treeningrühmas osalevate noorte vanus peab jääma alla 24 eluaasta, mis tähistab ühtlasi ka juuniorsportlase vanusepiiri.
Palju on küsitud, miks saavad noortetreenerid toetust alates viiendast kutsekvalifikatsiooni tasemest ning miks ei laiene see kolmandale või neljandale kategooriale ehk abi- ja nooremtreeneritele. Esiteks seetõttu, et viies ehk treeneri tase on ka rahvusvaheliste ekspertide hinnangul oma sisult ja ettevalmistuselt piisavalt põhjalik. Teiseks seepärast, et madalama astmete treeneritel oleks motivatsiooni taset tõsta.
Ma olen isiklikult seisukohal, et võimalusel tuleks toetada ka neljanda kategooria treenereid, kelle käe all treenib täna suur hulk noori üle Eesti. Samas teadvustan sedagi, et kui kaasata toetuse saajate hulka nooremtreenerid, tähendaks see umbes 1,5 miljonit lisaeurot, mida meil praegu kahjuks võtta ei ole.
Olen teinud kultuuriministrile ettepaneku, et kui esimesest jaotusvoorust peaks mingil põhjusel vahendeid üle jääma, siis võiks kaaluda ka nooremtreenerite osalist toetamist. Igal juhul on oluline, et suudaksime tulevikuski leida lisavahendeid noorte liikumisharjumuste parandamiseks ning tervislike eluviiside edendamiseks. Me ju kõik tahame, et Eestil oleks olümpiavõitjaid.
Lauri Luik, riigikogu kultuurikomisjon, Eesti Koolispordi Liidu president
Üks keskmine trenn on umbes 3 korda nädalas, max 2 tundi korraga. Mis pole kaugeltki täiskoha töö. Korraga võib ühes grupis käia kuskil 20 last. Kui siin kasutada eelpool toodud arvutust 3,6 euroga, siis saab treener ühe trenni peale juurde veel 70 eurot. Kui treener on hea ja viitsib rohkem, siis saab ta juba väga olulise palgalisa. Igati hea plaan ju. Väga tubli Lauri. On ju teada, et igasuguse raha välja kauplemine on keeruline ning iga lisasent on kindlasti treeneritele abiks. Aitäh!
oleks seal küüned, roniks siga puu otsa
See harra ju kunagi kutsus sundajateenistust kaotama…
taiesti mottetu troll
see lind ka ära ei väsi.
Riik panustab 3,51 miljonit 80’000 lapse peale. See teeb 44 € aastas ehk 3,6 € kuus lapse kohta. Kõva sõna, Luigekene, kiitle edasi!
Pole üldse kindel, et jutt käib aastast. Täitsa vabalt võib see olla ka viie- või kümne aasta summa.
Kuule lauri meil räägitakse et 250 000 inimest elab eestis vaesuses või vaesusriskis. Viieteistkümnest maakonnast 14 tühjeneb. Inimesed ei saa hamba arsti juurde. Millisest olümpia võitajatest sa räägid. Meil ei ole vaja toota vaimseid ja füüsilisi invaliide, kes hiljem riigikogus olles ühiskonda samas vaimus edasi vägistaksid, sest peale trennis olemise ja olümpia võitmise nende elus muid teemasid ei ole. Paistab et riigikogujate ainus eesmärk on samuti teatavat sorti olümpia võitmine mille sisuks on võistlus selle üle kuidas tappa viimane eestlane