Rootsi suursaadik Eestis Anders Ljunggren (vasakul) ja Rannarootsi muuseumi peavarahoidja Anu Raagmaa paadipõgenike monumendi avamisel. Foto Merilin Kaustel-Lehemets
Haapsalus paadipõgenike mälestusmärgi avamisel viibinud Rootsi suursaadik Eestis Anders Ljunggren ütles, et Rootsi põgenikepoliitika kujundamisel on suurt rolli mänginud 1943.-1944. aastal Eestist Rootsi saabunud.
"Eesti ja eestirootsi põgenike saabumisest on Rootsil väga positiivsed emotsioonid ja see on ka üks põhjus, miks Rootsi suhtub põgenikesse tänini väga positiivselt," ütles Ljunggren Lääne Elule.
Kui 1940. aastatel pidi Rootsi saama hakkama suure põgenikehulgaga Soomest, Eestist ja teistest Balti riikidest, siis tänapäeval saabuvad põgenikud Süüriast, Iraagist ja Kurdistanist.
Suursaadiku sõnul on põgenemise põhjused alati dramaatilised – nii oli see 70 aastat tagasi ja on ka nüüd. "Need inimesed tulevad, et luua uus ja ilus elus Rootsis, kuid nad igatsevad koju," ütles ta.
Ljunggren lisas, et põgenikud on teinud Rootsi riigi rikkamaks – seda nii kultuuriliselt kui ka majanduslikult.
Suursaadik tõdes, et eestlased ja eestirootslased sulandusid kiiresti Rootsi ühiskonda. Eestirootslastel oli siinkohal eeliseks rootsi keele oskus, kuid ka eestlased õppisid rootsi keele kiiresti ära. "Samas suutsid nad Eesti koolide kaudu alles hoida ka eesti keele," ütles Ljunggren.
Suursaadik tänas ka Eesti riiki, kes taasiseseisvudes võttis lahkelt vastu need, kes kunagisele kodumaal tagasi soovisid pöörduda.
Kes neid keelab siis koju tulemast?Miskipärast ei taheta eriti tulla.