Swedbank: Eesti järgmise aasta majanduskasvu ohustavad geopoliitilised pinged

Juhan Hepner

juhanh@hot.ee

Maailmamajandus kasvab sel aastal varem oodatust märksa aeglasemalt, leiab Swedbank oma värskes majandusprognoosis.

Piduriks on euroala ebarahuldav majandusolukord ja mitmete arenevate turgude suur tasakaalustamatus. Järgmisel aastal ootab Swedbank majanduskasvu paranemist, mis saab aga riigiti olema ebaühtlane ning on ohustatud riskidest.

"Ka Eesti peamiste kaubanduspartnerite majanduskasvu ja impordinõudluse väljavaade on halvenenud, mis piirab lähiajal meie majanduskasvu kiirenemist. Sel aastal kasvab Eesti majandus 0,8%. Geopoliitilised pinged, eriti nende võimalik eskaleerumine, meie regioonis on tõsiseks ohuks majanduskasvu paranemisele," selgitas Swedbanki peaökonomist Tõnu Mertsina. Järgmiseks aastaks prognoositakse Eesti majanduskasvuks 2,3% ja 2016.aastal 3%. 

„Kuigi suvised deflatsiooninumbrid asenduvad sügisel taas hindade tagasihoidliku tõusuga, ulatub aasta kokkuvõttes hinnakasv sel aastal vaid 0,3%ni. Kuigi toidutoorme hinnad maailmaturul järgneval paaril aastal tõusevad, hoiavad Venemaa turu piirangud Eestis toiduainete hinnakasvu taastumist järgmisel aastal tagasi,“ märkis Mertsina.

„Tööjõukulude kasv kiirendab enamike teenuste hinnakasvu, samuti kergitavad hindu erinevate aktsiisimaksude kasvud. Hinnakasv kiireneb järgmisel aastal 2,5%ni, ülejärgmisel aga 2,7%ni,“ lisas ta. Mertsina sõnul eelmisel aastal järsult kiirenenud palgakasv aeglustub veidi. „Sel aastal ligikaudu 6%ni ulatuv palkade reaalkasv aeglustub järgmisel ja ülejärgmisel aastal 3,5% lähedale," lausus Mertsina. 

„Ettevõtted on oma tööjõukulude ohjeldamiseks hakanud üha enam piirama töötajate arvu suurendamist. Samas on nende kasumlikkus alanenud. Töötajate arvu vähendamine oleks tööjõupuuduse tingimistes aga väga raske valik. See hakkab üha enam seadma piire nii palkade tõstmisele, kui ka tööpuuduse edasisele vähenemisele," ütles Mertsina.

"Tööpuuduse kiiret vähenemist pidurdab jätkuvalt ka see, et paljude tööotsijate kvalifikatsioon ei vasta tööandjate vajadustele. Seetõttu tuleks tõsisemalt tegeleda töötute kvalifikatsiooni tõstmisega või nende ümberõppega,“ ütles Mertsina.

 

Kommenteeri
Kommentaarid on avaldatud lugejate poolt ja nende sisu ei ole muudetud. Seega ei pruugi kommentaariumis tehtud avaldused ühtida toimetuse seisukohtadega. Lääne Elul on õigus ebasobilikud kommentaarid kustutada.
Teavita mind
0 Kommentaari
Inline Feedbacks
View all comments