Politsei: üldkasulik töö ei ole lihtne pääsemine karistusest

Üldkasulik töö on mõjutusvahend, mille efektiivsuse üheks mõõdupuuks on panus, mille kogukonnad saavad rikkujate tehtud tööst.

Iga aastaga tõuseb väärteoasjades üldkasuliku töö (ÜKT) asenduskaristusena kasutamine. Kui ülemöödunud aastal määrati Lääne prefektuuri tööpiirkonnas ÜKT 150 korral, siis möödunud aastal ulatus see number 431. Protsess, kuidas üldkasulikku tööd rikkuja mõjutamiseks rakendatakse on järgmine.

Kohus võib aresti asendada selle ÜKTga ja seda on võimalik asenduskaristusena määrata ka tasumata jäänud rahatrahvide puhul. Kui süüdlane ei tasu talle määratud rahatrahvi, asendab kohus politsei avalduse alusel selle tasumata osas aresti või üldkasuliku tööga. ÜKT määramise eelduseks on rikkuja ja kohtu nõusolek. Seejärel saadavad kohtud materjalid politseisse, kus toimub rikkuja tööle suunamine ja järelevalve tehtud töö üle.

Oluline muutus on see, et üldkasulikku tööd on võimalik kasutada nüüd ka väiksemate rikkumiste puhul, mida loetakse juriidilises keeles väärtegudeks. Alates 2012. aastast näeb meie karistusõigus ette võimaluse määrata asenduskaristusena üldkasulikku tööd ka väärteoasjades. Näiteks alaealised, keda karistatakse alkoholi- ja tubakaseaduse rikkumiste eest või kergemad liiklusrikkumised. Märkimisväärselt suure osa moodustavadki liiklusnõuete rikkumiste eest määratud asenduskaristused.

Põhjused, miks rikkujad on nõus karistuse asendamist ÜKT-ga, varieeruvad. Peamiselt on need ikkagi sotsiaalset ja majanduslikku laadi. Kuna enamik rikkujaid, kes nõustuvad ÜKT-d tegema, on pereinimesed, siis rikkumiste eest määratud rahaline karistus või arestiga töölt eemal viibitud aeg mõjutab teatud määral tuntavalt pere sissetulekut. Paljudel juhtudel on tegemist varasemate rikkumistega, mille eest määratud rahatrahvi maksmisega on inimene hätta sattunud ja asenduskaristuse määramisel annab ÜKT taotlemine võimaluse oma võlg ning kahju riigi ees hüvitada.

Üldkasulikku tööd teevad enamasti mehed, keda on kõigi karistatute hulgas kokku 95% ja see number on püsinud muutumatuna juba mõnda aega. Vanuseliselt rääkides on ÜKT tegijad enamasti vahemikus 30-45 ja karistatud liiklusrikkumiste eest. Lõviosa moodustavad küll pereinimesed, kuid sekka sattub ka alkoholi mõjul elu hammasrataste vahele sattunuid ja alaealisi, kellel sissetulek trahvi hüvitamiseks puudub.

Üldkasulik töö on ennekõike rikkuja personaalne mõjutusvahend, mis erineb üldlevinud arusaamast karistuse mõistele. Teatud olukordades on ÜKT oluliselt otstarbekam ning efektiivsem mõjutusvahend. Oluline on teada, et inimese seaduskuuleka käitumise mõjutamiseks on olemas mitmeid vahendeid ja karistus (ükskõik milline) on neist kõigest üks.

Riiklike mõjutusvahendite nimekiri algab seadusega kehtestatud piirangutest, erinevate ametkondade esindajate tehtud hoiatustest ja karistamine rikkumise eest on selles nimekirja teises otsas. Muidugi on mõistete karistus ja mõjutusvahend vahele ajalooliselt tugev võrdusmärk. Selle põhjuseid tasub otsida iseseisvusele eelnenud ajast, kui inimeste seaduskuuleka käitumise mõjutusvahendid erinesid oluliselt tänase demokraatliku ühiskonna omadest.

See tingib veel täna väära ettekujutuse sellest, et üldkasulik töö pole karistus. Tegelikult on üldkasuliku töö toimiv karistuslik mõjutusviis, mis on oma olemuselt märksa personaalsem, kui näiteks määratud rahatrahv. Loomulikult on ÜKT kui mõjutusvahendi tulemusliku rakendumise korral oluline mõista toimepandu tõsidust ja rikkuja mõjutamise võimalusi.

See tähendab, et ÜKTga inimese käitumisharjumuste muutmine või rikkujapoolne omapoolne mõistmine on võimalik vaid siis, kui need tingimused on täidetud. ÜKT täitmise järelevalve politseis on personaalne ja järjepidev, mistõttu rikkuja on kohustatud oma tegevustest teada andma ja kandma ka teatud kohustusi: tegema üldkasuliku töö määratud ajal ja tähtajaks, järgima koostatud ajakava jne.

Töötunnid tuleb teha oma vabast ajast, mis on distsiplineeriv ja karistuse kandmine süüdlasele seeläbi ka tunnetatav. Teatud olukordades on intensiivne kogukonda panustamine osutunud efektiivsemaks kui inimese arestiga kogukonnast isoleerimisel. Positiivse näitena saame tuua selle, kui kodutute loomade varjupaigas ÜKTd täitnud rikkuja seal ka hiljem vabatahtlikuna tegevust jätkas.

Seda, kas ja milline on parim võimalik mõjutusvahend konkreetses olukorras, otsustab kohus, kes võtab arvesse kõiki asjaolusid, mis asenduskaristuse määramisel aluseks on.

Üldkasuliku töö tegijad heastavad oma rikkumisega tehtud kahju politsei koostööpartnerite juures, kellest lõviosa moodustavad kohalikud omavalitsused oma allasutustega ja MTÜd. Kokku on Lääne prefektuuril 40 koostööpartnerit, kelle juures rikkujad töötunde teha saavad. Need paiknevad kõigis kuues maakonnas ja järelevalve tehtud töö osa peab politsei.

Kohalikku kogukonda panustamine toimub erinevate töödega, kuid enamasti aidatakse kohalikke omavalitsusi heakorra probleemides. Nii vuntsivad ÜKT tegijad bussipeatusi, aitavad maapiirkondades teha küttepuid koolidele ja lasteaedadele, teevad remonttöid sotsiaalmajades, koristavad parke ning kalmistuid. Näiteks Pärnus sai kodutute loomade varjupaik rikkujate abil uuendatud koerakuudid.

Selle aasta esimesel poolel on Lääne prefektuuri haldusalas Pärnu-, Saare-, Hiiu-, Rapla-, Lääne- ja Järvamaal määratud asenduskaristusena üldkasulik töö kokku 325 kohtulahendis.

Üldkasuliku tööga oma rikkumise heastamisega tuleb enamasti tegeleda liiklusrikkujatel, kelle arv kohtulahendite hulgas ulatub 190. Sellele järgnevad 62 lahendit alkoholiseaduse, 57 lahendit varavastaste süütegude ja 29 avaliku korra rikkumise osas määratud karistuse osas. Siiski on 20 inimesel tulnud karistus kanda arestimajas, sest nad pole oma asenduskarituse täitmisega õigeaegselt hakkama saanud.

Esimesel poolaastal hüvitas kogukonna ees üldkasuliku tööga oma rikkumisega tekitatud kahju 183 inimest, kes töötasid kokku 2718 tundi. See on panus, mille suurust on raske alahinnata.

Keskmise ÜKT täitja profiil

Sugu: mees
Vanus: 37 aastat
Perekond: abikaasa/elukaaslane ja lapsed
Karistuse alus: liiklusrikkumine
Varasemad rikkumised: puuduvad

Jekaterina Kütt
Lääne prefektuuri üldkasuliku töö spetsialist