Selleks, et muuta sõidukijuhtide ja eelkõige mootorratturite liikluskäitumist, paneb politsei kiiruskaamerad mõõtma ka kaugeneva sõiduki kiirust.
Politsei- ja piirivalveameti liiklusjärelevalvekeskus põhjendab vajadust sellega, et endiselt leidub mootorrattureid, kes sooritavad kaamera lähedal erinevaid kiiruskatseid tulenevalt teadmisest, et nad on kiiruskaamera jaoks justkui anonüümsed liiklejad.
Sel kevadel on kiiruskaamerad tuvastanud rohkem kui 400 kiiruseületamist mootorratturite poolt ning võrreldes neljarattaliste sõidukitega on kaherattaliste kiiruseületamised olnud märgatavalt suuremad.
Eelmisel aastal juhtus mootorratta osalusel 119 liiklusõnnetust, milles sai liikleja vigastada ja hukkus üheksa mootorratturit. Suurema osa õnnetustest moodustavad ühesõidukiõnnetused, kus põhjuseks sõiduoskuse ülehindamine ja liiklusoludesse mittesobiv kiirus.
“Kõikidest mootorratta osalusel õnnetustest tuleb pea 80 protsendil juhtudest süü küsimuses peeglisse vaadata just mootorratturil,” märkis liiklusjärelevalvekeskus.
Selleks, et mootorratturid nii-öelda maa peale tagasi tuua ja muuta nende liikluskäitumist, muudetakse praktikat ning kiiruskaamerad pannakse mõõtma ka kaugeneva sõiduki kiirust.
