Kuula artiklit, 1 minutit ja 51 sekundit
0:00 / 1:51

Nõukogude ajal sai ühekopikasega osta tikutopsi ja kahekopikasega kasutada telefoniautomaati kohaliku kõne tegemiseks. Tänapäeval ei osta ühe- või kahesendine üksi midagi; isegi kõige odavamate asjade ostmiseks peab neid olemas koos päris mitu. Nii tundub pisisentide kokkukorjamine ringlusest olevat mõis
Artikli lugemiseks tellige päevapilet, digipakett või logige sisse!
Reklaam
Egas see asi nii ei käi. 1 ja 2 sendised on käibel, sest on hinnad, mis jäävad 0-, 5- ja 10-e sendi vahele. Kui neid hinnavääringuid ei oleks, puuduks käibelt ka 1- ja 2-e sendised. Tegelikult suurte koguste korral on määratletud hindu ka kolm kohta peale koma, kuigi sellised maksevahendid puuduvad (on koguaeg kasutatud lõppsumma ümardamist). Seal omab see reaalset väärtust. Näiteks võib tuua kütuse “tulbahinnad”. “Point” ongi, et kaubandus ja väärtussüsteem kasutab aga Eesti Pank mõtles kokku hoida, väitega, et tarbija ei kasuta. Kuna käibelt ei saa kaotada, mõeldi välja makseviisipõhine ümardamisreegel, mis minu hinnangul ei päris seaduslik.
vanametallikokkutoomisekoht?
ootab noobeli majnduspreemia seltsimehed le-st