Ene Pajula: kas kliimaministeerium ei võiks mõelda suuremalt?

Ene Pajula. Foto: Arvo Tarmula
Kuula artiklit, 5 minutit ja 56 sekundit
0:00 / 5:56
Ene Pajula. Foto: Arvo Tarmula

Mõni päev tagasi saatis taristuminister Vladimir Svet kooskõlastusringile jäätmereformi eelnõu, mille eesmärk olevat edendada jäätmete ringlussevõttu ning parandada selleks jäätmevaldkonna korraldust.

Reformi läbiviimiseks investeerib kliimaministeerium ringmajanduse valdkonda kokku 111 miljonit eurot.

Hommikust õhtuni ei kuule me muud, kui et riigil pole raha, ja nüüd on meil 111 miljonit eurot, et edendada jäätmemajandust. Tore! „Eesti olmejäätmete ringlussevõtu tase on praegu 33 protsenti, kuid eesmärk on kasvatada see 2035. aastaks 65 protsendile,” kinnitas Svet. Veel toredam! Aga miks mitte k

Artikli lugemiseks tellige päevapilet, digipakett või logige sisse!

Kommenteeri
Kommentaarid on avaldatud lugejate poolt ja nende sisu ei ole muudetud. Seega ei pruugi kommentaariumis tehtud avaldused ühtida toimetuse seisukohtadega. Lääne Elul on õigus ebasobilikud kommentaarid kustutada.
Teavita mind
9 Kommentaari
Inline Feedbacks
View all comments
kurkull
1 kuu tagasi

Praegu käib Euroopas 2 suurt sõda kus paisatakse ööpäevaga õhku päris mitu Eesti saastekvoodi aga meie lollide paraad käib lehmade peeretusi kokku lugemas.

maamees
1 kuu tagasi

Aga nad ju mõtlevadki suurelt- koguni €111 miljoni suuruselt, nagu Reformi- maffiale omane!…. raha, mida on ”EDENDAMISE” sildi all võimalik ära kantida omale.

nokk
1 kuu tagasi

kinni saba lahti; Plastitööstuse lobi rahvusvahelise plastileppe juures on väga suur.
Plast on materjal, mis olemuslikult ei sobi ringmajandusse.
Plasti mürgisus ja mikroplastireostus kasvab ümbertöötlemise käigus,
Plastijäätmete ümbertöötamine on rohepesuhõnguline ja poolik lahendus jäätmeprobleemile lähenemiseks, võtab keskkonnatrendide vaatleja Jaak-Kristian Sutt kokku teadlaste ja keskkonnaorganisatsioonide hoiatuse.

Vahi aga
1 kuu tagasi
Reply to  nokk

Alustame algusest, Eestis on välja töötatud maailmas ainulaadne tehnoloogia – pürolüüs (loe kuumutamine, mitte põletamine). Igasuguses plastmassis on kordades rohkem naftasaadust ehk õli ehk ringmajanduse mõttes on võimalik see antud tehnoloogiaga uuesti kasutusele võtta ilma uut naftat maa-alt välja pumbates. Ka põlevkivi edasi väärindades saaks põlevkiviõli asemel toota keemilisi ühendeid ja seda nn puhtalt ehk vastavuses EL kliimapoliitikaga. Kahjuks on Eestis poliitiline tasand ja ametkond omaenese tarkuses selle võimaluse välistanud, keelates põlevkivi kasutamise alates 2040 ning koos sellega lõpetanud puhta keemiatööstuse arengu. Inimlik lollus ja ebapädevus riigi tasandil toob kaasa Eesti riigi huvide mittekaitsmise ja ühiskonna heaolu languse. Masendav

samuti
1 kuu tagasi
Reply to  Vahi aga

teooria kuidas eestimaa maha müüa ja rahvas maksuvõlga suruda

Uhhuu
1 kuu tagasi
Reply to  nokk

Politoloogist keskkonnatrendide vaatleja…Eks nii kinnistubki uhhuumaailm, kus emotsioon ja õhinapõhisus prevalveerivad fakti- ja teaduspõhisuse üle. Rumalus on ikka pimedus!

kartulikoore
1 kuu tagasi

sööjate riik saab meil olema, parim lahendus oleks muidugi kohustuslik seene söömine, sest seent saab kordi korduv kasutada

Sõnatu
1 kuu tagasi

Oleneb,kelle käes see nn.kliimaministeerium on–kui õigete inimeste käes,poleks probleemi.

pole
1 kuu tagasi
Reply to  Sõnatu

ju, järelikult on probleem ja see tuleb kiirelt lahendada, parim lahendus värd min likvideerida