Viis päeva olid Haapsalus pitsikeskuse tegevust jäädvustamas tekstiiliteadlane, doktor Sophie Qiaoyun Peng ja fotograaf Dawa Yangchen.
Suure novembritormi aegu olid Haapsalu pitsikeskuse naised ärevil. Nad ei pabistanud mitte seepärast, et tuuleiil võiks majalt katuse rebida, vaid hoopis sellepärast, kas pitsikeskusse tulnud Hiina naistel õnnestub tuule kiuste kümnest pitsikudujast, nende sallidest ja ka kätest õues tipptasemel pilte teha.
See, et doktor Peng taas Haapsallu jõudis, oli pitsikeskuse naiste jaoks üsna tavapärane. „See pole üllatus, Sophie on meil palju kordi käinud,” ütles üks pitsikeskuse perenaistest Merle Saulep, kui oli Hiina naisi lõunalt ootamas. „Haapsalu salli on ta uurinud juba palju aastaid.”
Pitsikeskuse perenaine Mirje Sims ütles, et Haapsalu salli jaoks
Rumal tegu hiinlased lasta jäädvustama oma tegevust. Spionaas majanduslik ja odavkoopiad juba tulevad. Hiinlane juba niisama ringi ei rända.
Marco Polo loodud siiditee eestisse ei jõudnud. Hiinlased leidsid ise tee eestisse. Tekstiil on nii lai mõiste.
Varsti saabki Hiinast tellida Haapsalu salli poole odavamalt
aga kohalikud naise on ikka näljas ja paljas
pange tähele varsti õpetavad hiinlased robotid neid salle kuduma ja need hiina tädid teevadki siin konkurentsiluuret millistele toodetele ja kuidas seda rakendada
Mitte varsti, vaid juba eelmisel aastal nägin hiina pioneeride või roboti kootud- heegeldatud salli ja see oli tunduvalt peenem kunst, kui Haapsalu sall! Neid hiinlasi võis sõrmusest läbi tirida kolm tükki korraga!