Tänavu aasta kevadel sai heakskiidu eelnõu millega kehtestatakse poodides sularahaga maksmisel ümardamisreegel ning alates 1. jaanuarist 2025 vahetusrahana enam 1- ja 2- sendiseid tagasi ei anta.
See tähendab, et poed hakkavad kassas sularahaga tasumisel ostukorvi lõppsummat ümardama matemaatiliselt lähima 5 sendini. Ümardamisreegli kohaselt ostusumma mis lõppeb 1,2,6 või 7 eurosendiga ümardatakse allapoole. Selline summa mis lõpeb 3,4,8 või 9 eurosendiga aga ülespoole. Ümardatakse ostukorvi lõppsummat mitte igat toodet eraldi.
Antud muudatus aga ei tähenda, et 1- ja 2sendistega enam kauplustes tasuda ei saa – kõik vääringud on euroalal ametlikud maksevahendid ning jätkuvalt on võimalik nendega ka ostude eest tasuda. Tänaseks on ümardamisreegli kehtestanud veel kuus euroala riiki – Soome, Madalmaad, Iirimaa, Belgia, Itaalia ning Slovakkia. Viimati tegi pisisentidest loobumise otsuse Leedu, kus see muudatus jõustub 1. mail 2025.
Kuidas mõjutab ümardamisreegel kaupmehi?
Ümardamisreegli kasutuselevõtt muudab sularahaga arveldamise kiiremaks ja lihtsamaks ning pikas plaanis vähenevad ka kulud mis on seotud müntide käitlemisega. Siiski eeldab rakendatav muudatus kaupmeestelt ka teatavaid ühekordseid pingutusi. Näiteks võivad kaasneda ühekordsed kulud kassasüsteemides ja majandustarkvaras tehtavate muudatuste näol. Palju sõltub siinkohal kasutusel olevast tarkvarast ning tarkvara partnerist/pakkujast kuid tõenäoliselt suurt arendusressurssi jõustuv muudatus ei nõua. Kindlasti tasub valmis olla ning aegsasti selgeks teha kas või mis sammud on vajalikud, et 1. jaanuaril valmis olla.
Läbi tuleks mõelda ka klientide teavitamine. Füüsilises müügikohas tehtavate sularahamaksete puhul peab kliendile esitama teabe kauba või teenuse lõpphinna ümardamise kohta kirjalikult ning selgelt mõistetaval viisil, nt müügikoha seinal või ekraanil. Samuti tuleks valmis olla selleks, et klienditeenindajad oskaksid olukorda selgitada ka klientidele kelle jaoks muudatus üllatusena tuleb. Siinkohal on võimalik rohkem infot saada Eesti Panga kodulehelt, kus muudatuse kohta põhjalikum info ja selgitused.
Ümardamisreegel kehtib vaid sularahamaksete puhul – pangakaardi või digitaalse rahakoti puhul midagi ei muutu ja ostukorvi lõppsumma jääb samaks. 2024. aasta 1. kvartali andmete põhjal on Eestis veel väikeettevõtteid kes võimaldavad oma klientidel kaupade/teenuste eest tasuda vaid sularahas. Selliste ettevõtete osakaal on ca 2% ning valdavalt on need tegevad iluteenuste, sõidukite remondi või kodu- ja majapidamistööde valdkonnas. Võrdlusena saab välja tuua, et Lätis on selliste ettevõtete osakaal ligi 9% ning Leedus 4%. Kaupmeeste seisukohalt tuleks valmis olla selleks, et pakkuda kliendile lisaks sularahamaksele ka alternatiivset viisi kauba/teenuse eest tasumiseks. Teatud juhtudel võib sularahaga tasumise puhul ostkorvi summa olla suurem kui näiteks kaardimakse puhul ning klient võib seetõttu eelistada kaardimakset.
Riho Treumuth
SEB ärisegmendi müügijuht
Ehk siis järeldame: kõik tooted hakkavad maksma hinnalõpuga 2,4,8 ja 9 (kaupmees ümardab ülespoole). Teiseks, survestame veelgi sularaha kasutajaid nagu jaksame ning sunnime neid kaardimaksele üle minema. Lõpptulemus: kliendile teha sularaha kasutamine ebamugavaks, ebaatraktiivseks ja kättesaamatuks (maapiirkondades sularaha automaatide vähendamine, kontoris kohustuslik aja broneerimine ning sularahatehingute eest teenustasu tõstmine, seniste automaatide ümberseadistamine, nt kadus ära võimalus makse tasuda automaadi kaudu). Kui klient läheb üle kaardimaksele, läheb ju kontroll raha kasutamise ning andmete eest pangale ning riigile. Mida rohkem rahvast loobub sularahast, seda lihtsam on pankadel nõuda riigilt veelgi enam sularahast loobumise sundimist. Iroonilisel kombel tõusevad samal ajal muudkui pangapoolsed teenustasud… Loe rohkem »
Nüüd ruttu oma punaste varust lahti saama kõik 😁
Kas poleks ehk loogilisem ümmargused hinnad teha.
Kaupmees ei taha sulle müüa asja mis tundub kallis, näiteks 10 euri. Seevastu 9,98 tundub juba parem hind. Selles on asi. Kui pole turunduspsühholoogia vastu huvi tundnud, siis ei saa aru muidugi miks üks asi nii või teisiti on.
Jah…. aga 9,98 eurose asja eest kassas 10 euro küsimine on otsene tarbija eksitamine “Ebaausad on sellised kauplemisvõtted, mis Sind tarbijana eksitavad või on Sinu suhtes agressiivsed. Ebaausate kauplemisvõtete kasutamine on Euroopa Liidus keelatud. Eksitav on kauplemisvõte siis, kui kaupleja või teenusepakkuja annab Sulle kauba või teenuse kohta valeinfot või esitab õiget infot viisil, mis võib Sind tõenäoliselt eksitada, kuna on ebaselge, arusaamatu või mitmeti mõistetav; jätab Sulle andmata olulise info, mida Sul oleks vaja teada ostuotsuse tegemisel (nt teave kauba või teenuse peamiste omaduste ja hinna, kauba kasutamisega seonduva hoolduse ja varuosade kohta).” Sellest nõudest “proovitakse üle sõita” ümardamisteabe… Loe rohkem »
Sellisel juhul tuleb osta kaks toodet. 2×9,98=19,96 mis ümardatakse 1 sent alla. Terve sent nagu maast leitud! Teise toote võib vist seejärel ära visata…
Leian et antud eelnõu ei ole päris seaduslik ja on sisult diskrimineeriv. a) 1 ja 2 sendised on ametlikult käibel olevad maksevahendid ja nende “ümardamise reegel” on sel juhul ebaseaduslik. b)erinev arveldus, mis põhineb makseviisil on sisult diskrimineeriv ja juba seetõttu ebaseaduslik.
Et see võimaldab raha emiteerijal kulusid kokku hoida, ei ole selle juures argument.
1 ja 2 sendised kõrvaldatakse käibelt, siis nad ei ole käibel maksevahendid enam.
Eksite, mingit käibelt kõrvaldamist ei tule… “§ 2. Euro piiranguteta vastuvõtmise kohustus (1) Eesti Pank ja Eestis tegutsevad krediidiasutused on kohustatud euro münte ja pangatähti vastu võtma piiranguteta. (2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetamata isikud on kohustatud vastu võtma korraga kuni 50 kehtivat euro münti sõltumata nende väärtusest, pangatähti aga piiranguteta, kui ei ole muu makseviisi kasutamise kokkulepet. [RT I, 31.12.2015, 1 – jõust. 01.03.2016] (3) Vastutus käesolevas paragrahvis ja käesoleva seaduse § 3 lõikes 2 sätestatud kohustuse rikkumise eest sätestatakse tarbijakaitseseaduses. § 5,1. Lõpphinna ümardamine sularahamaksetes (2) Kui füüsilises müügikohas tasutakse kaupade või teenuste eest korraga nii sularahas kui… Loe rohkem »
Ei kõrvaldata ju käibelt, kui klient saab veel poes tagasi anda neid. Pood kõrvaldab, aga klient mitte, see on ju ebanormaalne. Õige oleks siis tagada samal ajal kliendile igas maakonnas kõikides pankades võimaluse TASUTA piiramatu ajaga, piiramatu koguse oma mündid välja vahetada, viia mündimasinasse ja saada vastu kupüüre, mitte nii nagu praegu on see võimalus vaid tartus ja tallinnas valitud kohtades. Pealegi muude euroala riikide mündid jõuavad ju eestisse ka edaspidi, nt reisimisega. Ka nendega peab ju veel aastaid tegelema ja nad kuhugi suunama.
Mis krdi seaduslik. Hea, et ära kaovad ju. 1 sent, no mida sellest taga ajada.
Ma ümardan makse ka- ümmargune 0
Vastu ju ei saa midagi 🙁
Olete ikka kindlad et artiklis olevad numbrid on õiged? Loogiline oleks ju et kuni 5-ni alla ja üle viie ülespoole ümardada. Et siis 7 5-ks ja 8 10-ks?
See näitab selgelt, et meil on liiga palju ametnikke. Peaasi, et keerulisem oleks.
Ümardamisel on iidamast-aadamast kokkulepid reeglid. Kõik õige, jalgratas saab mujal leiutada. Ei mingit loogikat Sul pole, jutt on ju 5-sendini ümardamisest.
Keeruline tundub või? Enne kommenteerimist võiks rahulikult uuesti lugeda ja peas läbi mõelda, et mida täpsemalt kirjutati artiklis!