Lagastatud puisniit taastub aastakümneid

Keskkonnakaitsja Mati Sepa sõnul süvendab maailma ühe liigirikkama paiga, Laelatu puisniidu kahjustajale määratud naeruväärne 2000 eurot trahvi vaid karistamatuse tunnet.

Pärast kümme kuud kestnud venitamist on hooldustööde käigus Laelatu puisniitu sisse sõidetud roopad lõpuks tasandatud ja süüdlane saanud 2000 eurot trahvi. Tehtud kahju ulatust on aga keeruline hinnata isegi botaanikutel, hooldustööd kontrollima pidanud riigiametnikest rääkimata.

Lagastatud alal kasvanud teise kategooria kaitsealuste käpaliste nagu mandril üliharuldase valge tolmpea ja sõrmkäppade õisi pole vähimatki lootust näha enne seitset-kaheksat aastat ja seegi pole päris kindel. „Sõltub sellest, kui suur seemnepank maa sees on,“ märkis orhideehuviline, kunagi Laelatu puisniitu osaliselt hooldanud Arno Peksar. Käpalistel kulub seemnest õiteni jõudmiseks seitse-kaheksa aastat. „Kõrrelised võivad kiiremini tulla, aga teatud asjad võtavad aega,“ ütles Peksar.

Tasandatud roopakohtadel laiutab ühegi libleta paljas pori. Keskkonnaameti maahoolduse büroo juhataja Gunnar Sein möönis, et kahjustatud alal hakkab taimestik kasvama paari aasta jooksul, algse koosluse naasmine võtab aga „rohkem” aastaid aega. Paraku pole Laelatu lihtsalt rohumaa, vaid kaitsealune haruldase taimestikuga puisniit, mille liigirikkust on teadlased uurinud üle poole sajandi.

„Tulevad üheaastased taimed, umbrohud, eri taimede hulk suureneb, aga need pole need taimed, mida seal vaja oleks,“ ütles märtsis Lääne Elule Toomas Kukk, üle 35 aasta puisniitu uurinud botaanik.

Sepa sõnul on karistusmäärad arutult madalad ja mõnisada või -tuhat eurot on metsafirmadele peenraha, mis ei motiveeri korrektselt tööd tegema. „Nad saavad kiiremini töö tehtud, kui teevad seda metsa kahjustades,“ märkis Sepp. Laelatu puisniitu sõidetud kohati meetrisügavused roopad on riigi ükskõiksuse ilmekas näide. „Millest see probleem üldse tekkis, on puudulik järelevalve. Tööd tehakse, aga järelevalve puudub. Midagi head sealt ei tule. Vahele ei jää ja karistamatuse tunne süveneb,“ ütles Sepp. „See on koht, kus riik peaks endale otsa vaatama. 20 aasta pärast heidame ehk pilgu tagasi, et tule taevas appi, kuidas nii ometi sai. Ainus hea asi on see, et asi ei jäänud vaka alla.“

Euroopa ja kogu maailma ühe liigirikkama, kaitsealuse Laelatu puisniidu keerasid metsateomasinad segi laias laastus kümme kuud tagasi. Kuigi keskkonnaametile oli see teada juba jaanuaris, kui „vastav spetsialist” roopad „rutiinse ülevaatuse käigus” tuvastas, algatas amet väärtoemenetluse alles märtsis, kui Sepp keskkonnakaitsja ja MTÜ Hoiame Loodust juhatuse liikmena lagastatud puisniidu kohta avalduse tegi.

Asja vastu hakkas huvi tundma ka meedia, kui roobastele sattunud ja nähtust vapustatud Puhtu-Laelatu looduskaitseala kunagine juhataja Peeter Vissak postitas pildid Facebooki, mille peale Sepp avalduse tegigi. Sepp märkis, et see oli tal esimene kord somepostituse peale reageerida, aga Vissaku ülespandu ei jätnud mingit teist võimalust. „Jääb vaid loota, et see aitab tulevikus selliseid asju vältida – kartus, et asjad tulevad välja,” ütles Sepp. Jääb teadmata, kas keskkonnaamet oleks algatanud väärteomenetluse ka Sepa ja (sotsiaal)meedia sekkumiseta.

Bioloog Marje Loide märkis, et kuigi roopad on silutud, on kamar puruks ja algne kooslus segi pööratud. Võimaluse saavad varased kiire kasvuga ristõielised. „Mõni jürilill võiks seal tärgata,” sõnas Loide. Võimaluse saavad ka taimed, mille seemneid kannab sinna tuul: võilill, ohakas ja põdrakanep.

„Kui kamar rasketehnikaga segi pööratakse, siis tulevad tavalised üheaastased liigid kuni Rakvere raipeni,” ütles Peksar. Kui mullas on sibulaid-mugulaid ja risoomijuppe, siis saavad need võimaluse vaid siis, kui rohi ei ole väga kõrge. Vaid sel juhul saavad lagastatud ala tasahilju hõivata aeglase kasvu ja levikuga taimed, mis kasvavad naabruses metsateomasinatest rikkumata alal. Kõrge umbrohu sees neil šanssi ei ole. „Et liigirikkus taastuks, tuleks kahjustatud ala niita,” ütles Peksar.

Keskkonnaameti avalike suhete peaspetsialist Indrek Hirs ütles Lääne Elule neljapäeval meilitsi, et vajadusel eemaldatakse kahjustatud alalt tuleval suvel võsalõikuriga juurevõsusid, aga ei niideta. „Usutavasti ei ole seal järgmisel suvel veel piisavalt kõrget taimkatet, mida niita saaks,” märkis Hirs.

Küsimusele, kuidas keskkonnaamet tagab, et sääraseid asju enam ei juhtuks, vastas Hirs, et selle peavad tagama puisniitude hooldajad. „Keskkonnaameti töötajad teevad järelevalvetoiminguid jooksvalt, aga nõue loodust kahjustamata töid läbi viia lasub siiski tööde teostajal,” märkis Hirs.

Laelatu on maailma üks liigirikkamaid kooslusi (ühel ruutmeetril 76 liiki taimi). Üldse on seal loendatud ligi 600 taimeliiki, sh kaks kolmandikku Eesti käpalistest ja 30–40 kaitsealust taimeliiki.

Laelatu kronoloogia

• Jaanuaris avastas keskkonnaametnik, et metsateomasinad on puisniitu kahjustanud, aga info ei jõudnud kuhugi.
• Väidetavalt kavatses ametnik paiga uuesti üle vaadata, kui lumi on sulanud.
• 24. märtsil postitas Puhtu-Laelatu looduskaitseala kunagine juhataja Peeter Vissak Facebooki fotod lagastatud puisniidust. Juhtunu vastu hakkas huvi tundma meedia.
• 25. märtsil tegi rikkumise kohta keskkonnaametile avalduse MTÜ Hoiame Loodust juhatuse liige Mati Sepp.
• 25. märtsil sai rikkumisest väidetavalt teada ka keskkonnaameti peadirektori asetäitja Leelo Kukk.
• 27. märtsil algatas keskkonnaamet väärteomenetluse, uurimine kestis tublisti üle poole aasta.
• Süüdlane sai 2000 eurot trahvi ja lasi rööpad tasandada.