Esmaspäeval avab ettevõtluse ja innovatsiooni sihtasutus (EIS) korteriühistutele korterelamute rekonstrueerimise toetuse rekordilise, 170 miljoni euro suuruse taotlusvooru, millest Läänemaale on mõeldud 5 miljonit.
Euroopa Liidu struktuurifondidest rahastatud üle-eestilise vooru 170 miljonit eurot jaguneb taristuministri käskkirja järgi piirkonniti järgmiselt: Harju maakonna toetuseelarve on 15 miljonit, sellest Tallinna oma moodustab 10 miljonit eurot; Tartumaale on eraldatud 10 miljonit eurot, sealhulgas Tartu linnale 5 miljonit; Ida-Virumaale samuti 10 miljonit eurot; Jõgevamaale on suunatud 7,5 miljonit; Valgamaale 7 miljonit; Põlvamaale 6,5 miljonit; Järva-, Lääne-Viru-, Viljandi- ja Võrumaale igasse maakonda 6,5 miljonit; Hiiu- ja Pärnumaale kummassegi 6 miljonit; Rapla- ja Saaremaale samuti kummassegi 5,5 miljonit ning Läänemaale 5 miljonit eurot.
Üle-eestilise vooru piirkondliku jaotuse aluseks on piirkonna korterite arv, kinnisvara maksumus ning leibkondade sissetulek.
Taristuminister Vladimir Sveti sõnul on rekordilise toetuseelarve juures maksimaalselt arvestatud eri sihtrühmade ja regioonide huve. „Eraldi oleme mõelnud neile, kelle jaoks on rekonstrueerimine tavapärasest raskem ettevõtmine: kelle majad asuvad tõmbekeskustest kaugemal, kes elavad väiksemas või erilise arhitektuuriga korterelamus. Samuti soodustame uudse meetodiga tehaselist rekonstrueerimist, mis teeb renoveerimise majaelanike jaoks sujuvamaks ning võimaldab oma oskusi ja kogemusi rakendada Eesti elementmajade tootjatel. Eraldi eelarve on ka suurtele majadele, mille rekonstrueerimisel on võit energiatõhususes tervikuna kõige suurem,“ iseloomustas taristuminister avanevat vooru.
Minister lisas, et vaatamata rekordilisele eelarvele ei pruugi õnnestuda kõigi huviliste taotlusi eelarve ammendumise tõttu siiski rahastada. „Eesti inimesed on nüüdseks rekonstrueerimise möödapääsmatust ja kasulikkust endale väga hästi teadvustanud. Renoveerimist vajab tuhandeid maju, kuid kõik huviliste taotlused ühte vooru lihtsalt ei mahu. Võin kinnitada, et kuna kodude energiatõhusus on üleeuroopaline prioriteet, suunatakse sinna ka lähiaastatel jätkuvalt märkimisväärses mahus toetusraha,“ sõnas minister.
Lisaks piirkondlikule jaotusele suunab taristuministri käskkiri üle-eestilise taotlusvooru eelarvet ka selle põhjal, kuidas plaanitakse rekonstrueerida ning millise ehitisega on tegemist. 20 miljonit eurot on ette nähtud tehaselise rekonstrueerimise kasuks otsustanud ühistutele ning 10 miljonit naabruskonnapõhiselt rekonstrueerijatele. 20 miljonit eurot suunatakse suurte korterelamute kordategemisse ning 10 miljonit muinsus- ja miljööväärtuslike korterelamute korrastamisse.
Toetatakse korterelamu terviklikku rekonstrueerimist, mis hõlmab energiatõhususe ja parema sisekliima saavutamiseks vajalikke tegevusi hoone vundamendist katuseni. Täiendavalt on toetuse tingimustes tähelepanu pööratud ligipääsetavuse nõuetele, samuti ühistutel mahukaid rekonstrueerimisprojekte läbi viia aitavate tehniliste konsultantide pädevusele ning sõltumatusele. Lisaks on ühistutel uuendusena võimalus taotleda, et riigihangete registris viiks ehitushanke läbi EIS, mitte tehniline konsultant nagu senistes voorudes.
Taotlusvoorud avab EIS esmaspäeva hommikul kell 10 ja taotlusi saab esitada Riigi tugiteenuste keskuse (RTK) hallatavas e-toetuse keskkonnas kuni eelarve ammendumiseni, kuid mitte hiljem kui 1. oktoobrini 2025.
Küll tahaks teada kui suur on hinnavõit renoveerimisega ? Mingi asja pärast keegi ei taha seda avalikustada – renoveerimise maksumus koos pangalaenu intressidega (kolmekümmen+ või – aastaks) aastaks,kütte arve ruutmeetrile enne ja pärast renoveeerimist ?
Olen rääkinud mitmete Tallinna korteriühistute juhtidega aga vastused on ebalevad – soodsam,oleme plussis jne.
EL raha oskab igaüks jagada, samas meetmele mõistlikke tingimusi seada mitte igaüks. Jätkuv probleem on, et majanduslikult ei mõistlik renoveerida, sest hakkad rohkem maksma, kui midagi mittetehes. Kokkuvõttes omafinantseeringu määr on liiga kõrge (eriti väljaspool Tallinna) ehk teadlaste ja praktikute tagasiside on riigile ja poliitikutele nagu hane selga vesi. Eesti ongi silma paistnud viimase 20 aasta jooksul sellega, et EL odav raha on jagamisel tehtud hästi kalliks ning jagatud suvaliselt ilma eesmärgita. Kui teised liikmesriigid jagasid 80% sellest otsetoestusteks, siis Eesti jagas 80% laenudeks/garantiideks. Eesti poliitiline tasand ja ametkond on kantud inimliku lolluse poolt kantud tegevusest ehk ühiskond vajaks täielikku… Loe rohkem »
Elu on ikka ebaõiglane.
Paar kortermaja saab jälle korda!