„Nädalalehe luba jäi saamata”, 7. september 1989
24. augustil oli EKP Haapsalu rajoonikomitee bürool arutusel „Lääne Elu” küsimus. Nagu eelmises numbris kirjutasime, taotlesime büroolt luba, et muuta leht nädalaleheks ja suurendada vajadusel trükiarvu.
Lühidalt võiks öelda nii: arutamist kui sellist bürool ei toimunud. Büroo liikmed ründasid üksmeelselt „Lääne Elu”. EKP rajoonikomitee I sekretär Arder Väli oli seisukohal: „Lääne Elu” on partei- ja nõukogudevaenulik. Kolmes numbris neljast on leht otsinud konfrontatsiooni parteikomiteega.
„Longi lattad lagisevad!”, 8. september 1994
Teisipäevases „Lääne Elus” kirjutasime Pullapää raudteeülesõidukoha läheduses toimuvatest relsside ülesvõtmisest. Praeguseks ajaks on selgunud, et metsa varjus töötanud mehed tegid tööd AS „C-Vantursile”, mis on registreeritud Tallinnas. Haapsalu Politseijaoskonna komissari Enno Barndõki arvates on aadressi taga korter. Politsei kontrollis AS-i pabereid ja tegi kindlaks, et need on ehtsad, samuti oli firmal ette näidata kviitung Eesti raudtee Tallinna Teedejaoskonna pitseriga. Sinna oli makstud ka 10 526 krooni ja 88 senti ülesvõetavate relsside eest.
Esmaspäeval Pullapääl tööd teinud mehed põhjendasid Barndõki sõnul oma masinate metsa vahel langetatud puu taga varjamist sellega, et nad kartsid kaitseliitlasi. Viimased olid eelmine kord (?) neil töötegemise sellel lõigul ära keelanud.
„Tänamatu ilm, tänulik publik”, 8. september 1998
Suvi oli raskem kui kõik eelmised, aga olen saanud üllatavalt palju tänulikku vastukaja, ütles Haapsalu linnavalitsuse kultuurinõunik Anneli Aken tänavusele kultuurisuvele tagasi vaadates.
„Korraldaja poolt oli tunda rutiini – sisuliselt oleme viis aastat viinud ellu ühte ja sama mudelit –, aga külalisele see silma ei hakka,” ütles Läänemaa kultuurikeskuse direktriss Gülnar Murumägi.
„Läänemaal rüüstati kolm punamonumenti”, 7. september 2004
Läänemaal on pärast Saksa mundris vabadusvõitlejaga mälestussamba mahavõtmist rüüstatud kolme Nõukogude sõduri mälestuskivi. Ööl vastu reedet kallati punase värviga üle Lihula kalmistul asuv Nõukogude mälestusmärk ja soditi sarnasele märgile Tuudil. Möödunud nädalavahetusel on punase värviga soditud ka Haapsalu punamonument.
Lihula mälestuskivi eemaldamise järgsete sündmuste tõttu algatatud kriminaalasja uuriva Haapsalu ringkonnaprokuröri Indrek Kalda sõnul on menetlust alustatud avaliku korra raskes rikkumises Lihulas. „Ühelt poolt uuritakse Lihulas toimunud kividega ründamist ja teiselt poolt mälestuskivide rüüstamist. Tuleb uurida ka, kas samba mahavõtmine oli seaduslik,” selgitas Kalda.
„Turvafirma kataks linna videovalvega”, 5. september 2009
Turvafirma G4S kohalik juht Tiit Moor peab plaani Haapsalu linn lukku panna ja varustada videokaameratega kõik Haapsalu sissesõiduteed. „Linn nüüdisaegsel moel videovalvelukku — see on minu unistus ja ma arvan, et see on ka täiesti teostatav,” ütles Moor. Kui praegu jäädvustavad linna, Ridala valla ja G4S koostöös üles seatud valvekaamerad Haapsalu kesklinna piirkonda ja sissesõitu Uuemõisa poolt siis edaspidi kavatseb Moor valvekaamerad paigaldada ka Lihula maanteele ja Kiltsi teele ja otsib selleks praegu tehnilisi võimalusi.
„Obama autogramm jääb Kristot innustama”, 6. september 2014
Noarootsi vallas Sutlepas elava 10aastase Kristo Tsarentsi kogus on nüüd kaks autogrammi. Esimese sai poiss Maire Aunastelt siis, kui telesaatejuht Noarootsi koolis külas käis. Kristo meelest on Ameerika president väga lahe tegelane ning sellepärast palus ta emal Eesti presidendile kirjutada, et soovib tolle ametivennaga kohtuda. Ema saatiski elektronkirja presidendi kantseleisse. „Sain presidendi kantseleist kirja, et ma saadaksin neile oma telefoninumbri, et nad tahavad minuga isiklikult rääkida,” meenutas Signe Tsarents. Ema saatis oma numbri ja umbes tunni pärast helistati kantseleist ning öeldi, et on olemas unistusi, mida on võimalik täita.
„Osmussaarlaste heinavedu võib kalliks maksma minna”, 7. september 2019
Sel sügisel on osmussaarlased taas silmitsi murega, kuidas transportida saarele loomadele söödaks vajalik heinakogus, et mitte seadusrikkumise eest trahvi saada.
Eelmisel aastal lahendati heinaveoga tekkinud keeruline olukord sellega, et pandi ujuvkai osadest kokku pargas, mis vedas heinapallid üle mere saarerahva oma aluse Sleipniri sleppi kinnitatuna. Kuna Osmussaare heinavedu kajastas ajakirjandus, sealhulgas televisioon, panid seda tähele ka veeteede ameti ametnikud, kes tahtsid osmussaarlasi trahvida, sest ise tehtud pargasel polnud merekõlblikkuse tunnistust.
