Roimavalitsus kardab oma rahvast. Oleme seda ammu teadnud. Nüüd kinnitasid nad meile oma hirmu uuesti, röövides teist korda Lihula rahvalt ära ausamba, mis jäädvustaks meie kangelased igaveseks rahva mälusse.
Kahekümne aasta eest röövis valitsus esimese ausamba ära, kuigi kohalikud Eestimaad armastavad inimesed võitlesid selle eest suurte hulkadena. Ometi polnud neil ju lootustki, kui nende vastu isegi sõjavägi välja toodi. Paljud neist vapratest väljaastujatest varisesid tookord igaveseks maamulda ja Lihula pinnas imbus nende verest punaseks. Veel kaua jooksid verenired Lihula linnusemäelt alla suure maantee poole, tegid tee libedaks ja autod sõitsid selle tõttu teelt välja. Valitsus aga ütles selle peale, et kaasuv kahju. Kedagi vastutusele ei võetud, tolle ausambaöö jõhkrad mõrvad mätsiti kinni ja ausambast ei kuulnud keegi enam kunagi midagi.
Vaatan nägemusi tookordsest ausambaööst praegugi nagu filmi oma silme ees, õigemini Tiibeti helikausi põhjas. See maagiline kauss vallandab pulgaga hõõrudes vibratsioone muutvaid helisid, mille kaudu omakorda on võimalik kausi põhjas esile manada möödunud aegadel toimunud sündmuste kujutisi. Just sealt vaatangi seda kõike, ja mu pisarad voolavad.
