Oru osavald otsib lahendusi, kuidas ruumikitsikuses vaevleva Linnamäe lasteaiaga edasi tegutseda.
„Asi ei anna oodata ja tegutseda tuleb kohe,” ütles Oru osavallavanem Janek Loorens Lääne Elule. Tema sõnul tuleb lasteaia renoveerimise ettevalmistustega alustada juba praegu ning suurimad mured tuleva aasta jooksul ära lahendada.
jah
Meie lapsed enam lasteaeda ja kooli ei vaja ja ülejäänud matsid saagu oma jõmpsikatega ise hakkama.
Aga minge vaadake, mis nt Risti lasteaias toimub. Seal kasvavad juba taimed läbi põranda ja talvel on hang nurgas, sest maja on lihtsalt nii vana, aga Lääne-Nigula vallavalitsus lükkab uue lasteaia ehitust aina edasi ja edasi. Isegi detailplaneeringu raha ei leita, st ei taheta leida.
Haapsalu linmas kohti mõnes vanuserühmas ikka on kiirematele.
…aga mis neist lastest peale lasteaeda saab? Teatavasti valitseb Oru koolis samasugune ruumipuudus. Kas ei peaks seda probleemi lahendama komplekselt, mitte jupphaaval?
Haapsalu linna koolides samuti jagub kohti.
HPK on ikka tõesti palju ruumi üle , kool nagu tikutops, mis vett ei pea, millega need linna ametnikud küll mõtlesid, kui kooli projekteeritud,sai ,kas ei osatud üldse linna lasteaedade lapsi üle lugeda 🙂
Mäletades hästi Kuuse tänaval 1. keskkoolis õpitud 11 aastat, väidan, et hoolimata sealse tüüpprojekti järgi ehitatud maja 1000-st õpilasest polnud hoonekompleksi arhitektuuril/ruumilahendusel suuremat häda, mis (vähemalt lapsi) vaevama jäänuks. Vaid klassiruumide ventileerimine toimus kirvemeetodil – aknad ristseliti lahti ja õhk 10 minutiga puhas hoolimata välistemperatuurist. Võib olla häiris see õpetajaid aga lapsed jalutasid samal ajal niikuinii koridoris. Uue põhikoolihoone kasutusomadustest pole aga avalikkusele pea ühtki infot tilkunud. Kas õpetajatel (eriti neil, kel oli võrdlusmoment Kuuse tänava majaga) tõesti puudus seisukoht? Põhikooliõpilased on vist liiga noored, et midagi arvata. Pigem on nii, et kõik kardavad arvata. Uut tüüpi koolimaja taodelnud linnavalitsus… Loe rohkem »
Nõelasilm oli siis Kuuse tänav,kui hüsteeritsevad vanemad maimukest kooli kärutasid. Maimuke ei tohi ega oska jala käia.
kas te selle peale ka mõtlete, kuidas need lapsed kooli ja koolist koju saavad?
Tragikoomika seisnebki selles, et põhikooli uut asukohavajadust õigustati laste ohutusega. Et siis olevat kool staadioni, ujula ja võimlaga ühes tükis. Aga mis tegelikult juhtus? Viidi kool vaikse ühesuunalise kõrvaltänava äärest üleriigilise maantee äärde.
Oma silmaga näen, kuidas bussilt (Taeblast, Uuemõisast) hommikuti Niine peatuses jalastuvad lapsed ei pääse enam koolimajja pärast ÜHE põhimaantee (Tln. mnt) ületamist vaid on sunnitud marssima läbi I Kk tagahoovi, Kuuse t. ja läbima ka Lihula mnt. kadalipu.
Nõukavõim võeti eestlastelt ära aga vabas riigis elamiseks mõistust ei antud. Üldse ei imesta, kui privaatsete klassiruumide ja eraldi aula olemasolu olid samuti pluss, mitte miinus.
Se ei ole mingi värske uudis, seda on teadnud kõik tegelased, kes on juhtkangide taga vallas . Ja juba viimased 5 aastat ja rohkemgi, seni on naad pead liivaalla peitnud ja lootnud, et mured lahendaks Orul jälle kohalik “Haldjas ” või jälle talgukorras kogukond teeb …. 🙂
tuleb võtta viisaastaku plaani
Ärkasid üles või? Vallal juba ammugi vastu võetud seesugune plaan, mis veel palju pikemgi – aastateks 2023-2030