Prantsusmaa ja Belgia kaheksandikfinaalmatš lausa ärritas publikut. Vastased hakkasid esimesest minutist peale üksteist hiilima ja nii lõpuni välja. Telerist ülekannet vaadates oleks pilt nagu seisma jäänud. Näiteks nagu mõnes Eesti mängufilmis, kus mööda kõletuulist kivist mererannikut taritakse nööripidi koera korjust ja paarikümne minuti jooksul ei toimu muud mitte midagi. Publiku kurnamise supernäide, mis väidetavalt pidavat olema sügav filmikunst.
Prantsuse jalkakoondis armastab samuti vastast kurnata, millega tahetakse nende mängurütmi pärssida. Võiduks vajaliku värava löövad nad lõpuks ära niikuinii.
Arusaamatu, miks Belgia koondis sellise hiiliva mängurütmi vastu võttis. Belglased mõjusid ohvritalledena, kes oma naha alandlikult turule viisid. Vastasmängijatele tavaliselt metsapullina mõjuva tumedanahalise Romelu Lukaku silmis peegeldus samuti jõuetu ja lootusetu helk.
