Silt: jalgpalli EM

[caption id="attachment_429612" align="alignnone" width="1920"] Aivo Paljasmaa, loo autor. Foto: Malle-Liisa Raigla[/caption] Hispaania võit tänavusel EMil võib tähendada nende pikema valitsemisaja algust. 10–15 aastat tagasi võimutsesid nad nii Euroopa kui ka maailma jalkaväljakutel. Nüüd on neil peale kasvanud uus põlvkond noori väga andekaid pallureid ja koondise peatreener Luis de la Fuente on pärast mitmeid noorteklassi tiitlivõistluste auhindu ka täiskasvanud koosseisu mäeharjale viinud. Publikule on meeltmööda, et nad mängivad rõõmsat, dünaamilist ja ründavat jalkat.

Ennustusmängu „Jalka EM 2024” lõpplahendus oli Ando Laanesoo poolt efektne. Finaalmänguks ennustas ta, et Hispaania võidab Inglismaad 2:1 ja täpselt nii ka juhtus. Laanesoo kogus selle küsimusega maksimaalsed üheksa punkti (5 + 3 + 1) ja lõi platsi puhtaks.

[caption id="attachment_386731" align="alignnone" width="1920"] Aivo Paljasmaa. Foto: Malle-Liisa Raigla[/caption] Enne poolfinaale huvitas paljusid, kas nii kaugele jõudnud Prantsusmaa ja Inglismaa koondised hakkavad veidi avatumat ja rõõmsamat ründemängu harrastama või mitte. Inglased hakkasid ja isegi üllatasid oma innukusega, prantslased lasid vanaviisi edasi ja said selle eest ka karistada. Inglismaa ja Hollandi matšis viis üsna algul Xavi Simons 21 meetrilt sooritatud pommlöögiga oma meeskonna 1:0 juhtima. Tulpidemaa pallivõlurid oleks nagu mõista andnud, et mis me niisama võidu jookseme, lööme ikka väravaid ka. Inglased võtsid väljakutse varmalt vastu ja järgnenud kümnel minutil ei tahtnud palli enam vastastele andagi. Harry Kane nõelus trahvikasti ääres ohtlikult ja lõi siis napilt üle värava. Videokohtunik nägi aga Hollandi kaitsja Denzel Dumfriesi viga inglaste kesktormaja takistamisel ja määras 11 meetri karistuslöögi.

[caption id="attachment_386731" align="alignnone" width="1920"] Aivo Paljasmaa. Foto: Malle-Liisa Raigla[/caption] Saksamaa suuruselt kuuendas linnas Stuttgartis hakkas reedene päev õhtusse vajuma, kui kahe riigi eliitväed pallimurule jooksid. Hümnide kõlades oli sõjakust aimata ka poolehoidjatest tulvil tribüünidel. Eesseisva suure lahingu hingust oli tunda nii pealtvaatajates kui ka mängijates. Sakslased mängisid oma kodumaal ja taganeda polnud neil kuhugi. Hispaanlased olid aga siiani EMil võidult võidule sammunud ja alustasid ka nüüd vastaste kindluse tulistamist kohe esimesel mänguminutil. Antagu siinkohal andeks kirjutise militaristlik sõnakasutus, kuna hiljuti ma ise seda taunisin seoses Euroopas praegu toimuva päris sõjaga – Ukrainas.

Ennustusmängu „Jalka EM 2024“ liidriks tõusis esmakordselt sellest jõuproovist osa võttev Reet Kopli. Edu tagas talle kaheksast veerandfinalistist seitsme õige äraarvamine. Hispaania, Saksamaa, Portugali, Prantsusmaa, Inglismaa, Šveitsi ja Türgi kõrvale pakkus ta nende kaaslaseks Itaalia koondist, kes paraku vedas paljusid poolehoidjaid alt. Seitse õiget veerandfinalisti suutis ära arvata ka Ando Laanesoo, kes üleliigse kaheksandana pakkus välja Belgiat.

[caption id="attachment_386731" align="alignnone" width="1920"] Aivo Paljasmaa. Foto: Malle-Liisa Raigla[/caption] Prantsusmaa ja Belgia kaheksandikfinaalmatš lausa ärritas publikut. Vastased hakkasid esimesest minutist peale üksteist hiilima ja nii lõpuni välja. Telerist ülekannet vaadates oleks pilt nagu seisma jäänud. Näiteks nagu mõnes Eesti mängufilmis, kus mööda kõletuulist kivist mererannikut taritakse nööripidi koera korjust ja paarikümne minuti jooksul ei toimu muud mitte midagi. Publiku kurnamise supernäide, mis väidetavalt pidavat olema sügav filmikunst. Prantsuse jalkakoondis armastab samuti vastast kurnata, millega tahetakse nende mängurütmi pärssida. Võiduks vajaliku värava löövad nad lõpuks ära niikuinii. Arusaamatu, miks Belgia koondis sellise hiiliva mängurütmi vastu võttis. Belglased mõjusid ohvritalledena, kes oma naha alandlikult turule viisid. Vastasmängijatele tavaliselt metsapullina mõjuva tumedanahalise Romelu Lukaku silmis peegeldus samuti jõuetu ja lootusetu helk.

[caption id="attachment_386731" align="alignnone" width="1920"] Aivo Paljasmaa. Foto: Malle-Liisa Raigla[/caption] Omal ajal nägi ühiskonna vaesem ja tõrjutum osa jalgpallis head võimalust ennast tõestada ja välja elada. Palliplatsil ei läinud näiteks briti madrustele, sadamatöölistele ja üldse lihtrahvale korda oma valgekraedest eakaaslased, kes samuti hakkasid innukalt vutti taguma. Ühiskondliku positsiooni mõttes asusid nad vähemalt redelijagu pulki kõrgemal ja nüüd oli võimalus neile koht kätte näidata. Palliplatsil olid kõik võrdsed. Nagu näiteks sauna leiliruumi sisenedes. Ja on siiani, oled sa siis pärit sinivereliste suguvõsast või lihtsalt sõjapõgenik teisest riigist. Jalgpall on olemuselt üks demokraatlikumaid spordialasid. Muidugi on siingi eelis pikkadel ja atleetlikel mängijatel, aga võrdselt nendega võivad särada ka üsna lühikesed mängumehed. Naised ka, sest jalkavaimustus on tänaseks haaranud eevatütreid üle maailma. Nagu meestegi puhul, ei loe siin mitte kellegi nahavärv ega usutunnistus.

[caption id="attachment_428667" align="aligncenter" width="1600"] Eesti lapsed, kes viivad Šveitsi koondise palliplatsile. Hanna Loore Lattikas on esireas, lilleliste pükstega. Foto: Erakogu[/caption] Laupäeva õhtul tasub hoolega vaadata jalgpalli Euroopa meistrivõistluste kaheksandikfinaalmängu või vähemalt selle algust, sest Šveitsi võistkonna viivad Berliini olümpiastaadionil jalgpallimurule Eesti lapsed. Soolu külas Tursa talus suvitav esimese klassi lõpetanud Hanna Loore Lattikas on üks 11 Eesti lapsest, kes viib täna õhtul kl 19 algavas Itaalia ja Šveitsi kohtumises staadionile Šveitsi koondise mängijad.

[caption id="attachment_386731" align="alignnone" width="1920"] Aivo Paljasmaa. Foto: Malle-Liisa Raigla[/caption] Tänavust jalgpalli EMi turniiri jälgides tunnen aeg-ajalt mingit seletamatut ärevust. Nagu näiteks pisilinnud, kes väga ergult tunnevad ette peatselt saabuvat maavärinat. Inimesed on selles suhtes unisemad. Õnneks või õnnetuseks, ei oska öelda. Mänge jälgides naudin ma muidugi sel turniiril nagu küllusesarvest pakutavaid kauglööke, mille tagajärjel vuhiseb nahkkera täpselt vastase värava ülemisse ristnurka. „Super!” tahaks hõigata. „Täpne nagu mürsulask!” Oot! Sel hetkel tabasingi oma ärevuse peapõhjuse. Väljend „lendav mürsk” sobis suurepäraselt eelnevatel suurturniiridel, aga praegu mõjub see võrdlus kohatuna.

Reedel, 14. juunil algavad Saksamaal Euroopa meistrivõistlused jalgpallis. Avamängus kohtuvad Münchenis kell 22 Saksamaa ja Šotimaa. Sakslastele kui korraldajatele on 66 000 pealtvaatajat mahutav Allianz Arena püha paik, sest siin peab oma kodumatše nende läbi aegade mainekaim klubi Müncheni Bayern. EMi finaalturniir viiakse läbi kümnes Saksamaa linnas ja finaalmatš on 14. juulil Berliini olümpiastaadionil (70 000 istekohta). Vana maailma parima vutiriigi väljaselgitamine algas 1960. aastal. Iga nelja aasta järel selgub uus tšempion ja tänaseks on jõutud 17. finaalturniirini.