Tingwalli järv, mille keskel asuval saare tingi peeti. Foto Kaire Reiljan
Lerwickist tagasi sõites keerasime esimeseks peatuseks suurelt teelt maha Tingwalli suunas. Üks peatuse põhjus oli, et saaks natuke lähemalt uurida autot ja selle võimalusi, sest sõidukit rentides selleks aega ei jäänud. Samuti, et vaadata kaarti ja teha edasisi plaane – olid meil ju nüüd ringi liikumiseks hoopis vabamad käed. Teisalt meelitas teelt maha sõitma Tingwalli nimi, sest see viitab vanale tingi ehk varase parlamendi kohale. Olime Tingwalli sildist mitu korda bussiga mööda sõitnud, kuid nüüd tekkis tahtmine oma silmaga näha, kas seal ka midagi ajaloolist vaadata on. Näiteks Islandil on sarnane vana tingikoht Thingvellir väga oluline vaatamisväärsus.
Tingwall asub orus, mille keskel on järv ja selles omakorda saareke nimega Tingaholm. Nagu aru võis saada, siis just selle saarekese peal enam kui tuhat aastat tagasi tinge peetigi. Nagu juba öeldud, tähistas sõna „ting” vana-põhja keeles kohtumiskohta või parlamenti. Seda võiks võrrelda meie kärajatega, kuhu muinasmaakondade esindajad mitmesuguste küsimuste arutamiseks kokku tulid. Shetlandile tuli tingi pidamise komme koos viikingiasustusega. Tingwalli kogunesid kord aastas, enamasti novembris, saarestiku eri piirkondade esindajad, et mõista kohut, tõlgendada olemasolevaid seadusi ja kehtestada uusi.
Kirjalikke andmeid Shetlandi tingi kohta väga palju pole – esimest korda on seda mainitud 14. sajandi alguses ja põhjalikum kirjeldus on 16. sajandi keskpaigast. Seal on kirjeldatud, et ametnikud istusid saarekesel krobelise kivilaua ümber ja delegaadid olid kiriku ümber, kehva ilmaga aga peeti kohut ilmselt kirikus. Seda siis eelmises kirikus, sest praegune on ehitatud hiljem. 1570. aastal viis krahv Robert Steward tingi Scallowaysse, siiski said shetlandlased seitse aastat hiljem veel korra Tingwallis kokku, et koguda allkirju kohaliku foogti Lawrence Bruce’i vastu.
