Haapsalu naiskodukaitse 1932. aastal. Lipu valmistamine. Foto ajakirjast Kaitse Kodu! 1932 nr 10
Vannutamise päeval 25.10.1925. Rahvusarhiiv
Kaitseliidu Haapsalu malevkonnale lipu üleandmine 1932. aastal Haapsalus oli nii pidulik sündmus, et seda tähistati kaks päeva ja kohal oli ka riigivanem Jaan Teemant.
Lugu ei räägi siiski ainult sellest, kuidas kaitseliidu Lääne maleva Haapsalu malevkonnale lipp annetati, vaid ka sellest, millal anti Haapsalu malevkonnale õiguslik staatus. Seda aastat ja kuupäeva on aastakümneid otsitud ja viimaks õnnestus see leida.
Kaitseliidu Haapsalu malevkond loodi 1925. aastal ja 1. malevkonna vannutamisest kirjutas ajaleht „Teataja” 27. oktoobril 1925. (Lääne malevas oli ka 2. Haapsalu malevkond, mis 7.09.1928 nimetati ümber Risti malevkonnaks.)
Ajalehe teatel kogunesid 25. oktoobril kell 2 päeval kaitseliitlased Haapsalu turuplatsile (Lossiplatsile), kus vannutamise tseremoonia aset leidis. Vannutamist toimetas Lääne maleva pealik Villem Väeden (VR I/3). Kohapeal kõnelesid ja tervitasid kaitseliidu peastaabi esitaja Susi, maakonnavalitsuse esimees Aleksander Saar ja linnapea Leopold Grönberg. „Sügava leinaga tuletati meele langenuid läänlasi, kelle auks mineval aastal ausammas püstitatud. Paljastades päid, kiindusid kõikide pilgud nende 202 kangelase mälestusmärgi poole, kes oma tegudega võrratuks eeskujuks kõigile kaitseliitlastele,” kirjutas „Teataja”.
Vaimuliku talituse pidas preester Jakob Mutt ja laulis Haapsalu muusika- ja lauluseltsi „Heli” laulukoor helilooja Cyrillus Kreegi juhatusel. Ajalehe teatel oli päeval linnas 1. malevkonna toetuseks karbikorjandus ja sama päeva õhtul korraldati kino „Empire” ruumikas saalis piduõhtu, mis eriliselt rohke rahvahulga osavõttel hästi õnnestus.
Oma lipu sai Haapsalu malevkond naiskodukaitse kaudu aga aastaid hiljem, 1932. aastal. Sellel puhul korraldas malevkond suurpäeva, õigemini kahepäevase suurpäeva. Täna, pea 100 aastat hiljem toimetavad sama nimetusega üksused Läänemaal Haapsalu linnas ja linna ümbruses, ikka samade põhimõtete ja ilmselgelt ka mälestuste radadel kunagise üksuse paljud järeltulijad.
Vanad ajalehed on sündmuste kulgu suursuguselt jäädvustanud, kirjutades ettevalmistustest ja suurpäevast endast nii enne kui ka pärast sündmust. Enamasti on selle kõik kirjasõnas jäädvustanud „Lääne Elu”.
Haapsalu malevkonna lipp ise valmis juba 1931. aasta sügisel. Ajaleht „Kaja” teatas 7. oktoobril 1931, et Haapsalu malevkonna uus lipp, mille naiskodukaitsjad olid oma kuludega valmistanud, on valmis. Lipu üleandmine malevkonnale lükati aga kevadeni edasi.
