Kuula artiklit, minutit ja sekundit
0:00 / :
Üle poole Eesti elanikkonnast elab korterelamutes, mille kriisi-, aga eriti varjumiskindlus vajab parandamist. Seetõttu võiks igas kortermajas olla läbi mõeldud oma maja varjumiskindlus ja toimepidevus juhuks, kui tekib vajadus varjumiseks.
Elanikkonna varjumiskohad on kodanikukaitse kriitilise infrastruktuuri oluline osa ja viimase kahe aasta jooksul järjest aktuaalsem teema. Üks korralik varjumiskoht peab kodanikele kaitset pakkuma relvamõjude ja hoonete kokkuvarisemise ning kiirguse ja ka lahingugaaside eest. Lisaks sõjalisele ohule võib varjumine vajalikuks osutuda erakorraliste ilmastikuolude või ulatusliku õhusaaste korral.
Artikkel jätkub peale reklaami
Artikli lugemiseks tellige päevapilet, digipakett või logige sisse!
Reklaam
Lääne päästekeskuse varjumiskohtade nõunik
Tundub peen amet 😁😁😁
on vaja selleks, et võtad selle paberi , teed tast maalrimütsi, paned pähe ja muutud nähtamatuks
Vene ajal räägiti,et tsiviilkaitse varjendeid vajati selleks,et laibad oleksid peale pirakat ühes kohas koos mitte ei vedeleks tänaval laiali.
millist tüüpi korterelamu kelder on nii planeeritud, et vedelikkude või gaasi torud ei voolaks keldrisse tühjaks kui katki lähevad?
upuvad rikkis kanalisatsiooni tõttu sita sisse, ei suudeta seal korda luua