Jaanuar on digikoristuskuu – miks peaks digiprügiga tegelema ja kust alustada?

Digiprügi maht suureneb iga päevaga ja eksperdid leiavad, et just see on globaalse soojenemise üheks oluliseks faktoriks. Eesti riik on oma asutustes võtnud digiprügi vähendamise luubi alla ning Riigi IT Keskus (RIT) jagab samuti oma töötajatele nippe, kuidas astuda esimesi samme digiprügi vähendamiseks.

Digiprügi on probleem, mida on lihtne mitte teadvustada. „Inimesed ei taju, mis see täpselt on, mis jalajälje see jätab ning kuhjumisel pole ka nähtavaid tagajärgi – välja arvatud mõnel juhul mahulimiidi täitumine,” selgitab RITi õigus- ja hankeosakonna juhataja Mirjam Virosiim-Kuhi.

Mis on digiprügi?

Sarnaselt meie looduskeskkonnale on ka digimaailmas liialt prügi – ebavajalikud meilid, failid ja rakendused. “Kui teed telefoniga ühe foto asemel kümme, et pärast sobivaim välja valida ning unustad üleliigsed kustutada, oled taas panustanud digiprügi tekkesse. Palju mahtu võtavad ka ebavajalikud videod,” toob Virosiim-Kuhi näite tavapärasest digiprügist.

Kõikide nende failide talletamiseks on vaja energiat, isegi kui oleme nad ammu unustanud. Mõne arvutuse järgi toodab digiprügi sama palju kasvuhoonegaase kui kogu maailma lennuliiklus. „Seega saab iga inimene keskkonna parandamiseks väga palju ära teha justnimelt ebavajalikke faile ja e-kirju kustutades. Seepärast oleme ka meie Riigi IT Keskuses liitunud digikorituspäevaga, et anda oma panus ning olla ka eeskujuks kõigile teistele,” räägib Virosiim-Kuhi ja toob näite, et kui kõik eestlased kustutaksid oma postkastist 500 e-maili, säästaks me piisavalt energiat, et valgustada väikest LED-pirni miljoniks päevaks.

Mida teeb RIT digiprügi vähendamiseks?

„Leidsime, et Riigi IT Keskuse töötajate postkastides on kokku umbes 5 miljonit kirja,” ütleb Virosiim-Kuhi. „Probleemiks on erinevad info- ja uudiskirjad, koolitusmaterjalid ja muud suuremahulised slaidid. Tihti saadetakse failid asukoha lingi asemel kirja manusega kaasa. Kõik need meilid kipuvad töötajate postkastidesse jääma ning neid hakatakse kustutama alles siis, kui maht peaks täituma hakkama, kuigi mõistlik oleks jooksvalt postkasti tühjendamisega tegeleda.”

Riigi IT Keskuses digiprügi vähendamise projekti eestvedaja sõnul tehti töötajatega ka intervjuud. “Nendest selgus, et üleliigsete e-mailide kustutamine, postkasti ja kaustade korras hoidmine annab töötajate sõnul ka rahulolutunde, sest info on kiiremini leitav,” selgitab ta.

Riigi IT Keskus on nüüd kirja pannud soovitused oma töötajatele, et juhtida tähelepanu digiprügi vähendamisele ning käitumisharjumuste muutmisele. „Alustame e-mailidest, need nõuanded on universaalsed ja iga inimene saab neid silmas pidades palju keskkonna jaoks ära teha,” ütleb Virosiim-Kuhi ning jagab nippe:

• kustuta e-mailid kohe (läbiloetud uudiskiri, aitäh kirja eest ja muud ühekordse sisuga meilid);
• aeg-ajalt tasuks mahu järgi e-maile reastada ning kustutada kõige rohkem ruumi võtvad kirjad;
• ära pane e-maili saates kaasa manust, vaid pane link failile;
• Outlooki kasutades kasuta clean up funktsiooni, mis aitab üleliigsed failid eemaldada;
• tühista uudiskirjade tellimused, mida sa ei loe;
• kasuta signatuuris logo vaid esimeses kirjas;
• tühjenda mustandite kausta;
• Outlooki all vasakus nurgas on näha postkasti vaba mahtu ja e-mailide arvu (kvooditeave) – hoia numbritel pilk peal.

„Meie alustame omalt poolt väärtust mitteomavate e-mailide kustutamisest ja failikaustade korrastamisest, aga plaane on veel. Oluline on aru saada, et iga väike panus ja teadlikkuse tõus on oluline samm digiprügi vähendamiseks,” räägib Virosiim-Kuhi. „Lisaks soovitame pidevalt kustutada allalaadimiste kausta. Seal on tavaliselt ajutiseks kasutamiseks mõeldud failid ja neid võiks regulaarselt kustutada.”