Lihula mõisa moonakatemaja, mille omanik eelmise aasta lõpul muinsuskaitseameti kooskõlastuseta lammutas, arvas kultuuriminister nüüd, sel nädalal, mälestiste nimekirjast välja.
Möödunud aasta algul lammutas ettevõtja Henri Bekmann Lihulas Linnuse tee 9 asuva kunagise mõisa moonakatemaja ja asus selle asemele ehitama uut eramut. Lammutamise ajal oli maja veel ehitusmälestisena kultuurimälestiste registris ja lammutusluba sellel ei olnud.
Lihula mõisa moonakatemaja ehitati arvatavasti 19. sajandi keskpaigas. Algselt ühekorruseline ja kõrge viilkatusega hoone põles 1950. aastatel põles ja pärast tulekahju valati keldri võlvlae asemele uus betoonist vahelagi. Esimese korruse paekiviseinte asemele laoti suuremas osas silikaattellistest seinad ja majale ehitati puidust teine korrus. 1990. aastatest seisis hoone tühjana.
Mullu septembris fikseeris muinsuskaitseamet koos omanikuga hoone seisukorra ja suunas ta otsima sobivat arhitektuurset lahendust veel säilinud paekivimüüride säilitamiseks. Novembris tuvastas aga amet, et ka põhikorruse seinamüürid on lammutatud ja seega moonakatemaja hävinud. Sama aasta detsembris kooskõlastas muinsuskaitse ehitusloa Linnuse 9 ümberehitamiseks, leides, et maja algupärasel kujul taastamine ei ole põhjendatud – selleks oli algsest ehituskehandist säilinud liiga vähe ja vähe oli infot ka selle taastamiseks.
Kultuuriministri kolmapäeval allkirjastatud käskkirja eelnõuga said nii Lääneranna vallavalitsus kui ka omanik tutvuda juulis ega esitanud vastuväiteid.
nüüd on küll ametnikel kohustus selgitada, miks mõnda omanikku aastaid kohtus sarnasel puhul peedistatakse ja mõnele tehakse asi lihtsaks. Milles asi? Milles vahe?
Eks see ole eeskujuks kõikidele, et võid teha mis tahad, küll hiljem asi korrumpeerunud ametnike poolt ära klaaritakse.
Sellised asjad klaaritakse reeglina enne ametnikega ära ja pärast tehakse nägu, et keegi ei tea midagi.
…on, et Pärnumaa ametnik vahetus vastselt enne või pärast lammutamist – või kas on? 🙂
Kas Haapsalus Uus Sadama 2/4 asunud vana kaptenimaja, mis omaniku, linnavalitsuse ja muinsuskaitse tulemuslikul koostööl sisuliselt hävitati, on juba maha kantud või mõeldakse selle jaks mõni muu skeem välja?
Ju siis lammutajal piisavalt raha oli…
oleks loogiline ka need rõvedad võõra võimu sümbolid, piiskopi lossi müürid, mis keset linna laiutavad ära lammutada ja maha kanda
Nii lihtsalt asi käibki.
…seadusi eirama!
Hea näide sellest, kuidas õhukeseks hööveldatud riik ei suuda tagada mingisugust järelevalvet.
Seadusandlik kogu toodab seadusi, mida ei suudeta järgida.
Antud ettevõtjale kehtestataks ettevõtluskeeld mõnes teises ühiskonnas, kuna kogu tema ettevõtlusgeniaalsus rajaneb seaduse augul – ehitada hooneid suurusega 19,98 m2.
halba on selles kui ehitatakse legaalne, alla 20m2 hoone? Milles seisneb seaduse auk? Ka mujal riikides on väikehooned vähema bürokraatiaga.
Raha ja korruptsioon teevad imesid.
Kõik see näitab et ametnikke on meil ülearu palju . Kuidas muidu tekkis mõte võtta kaitse alla hoone , millest säilinud pole suurt midagi
….targutamist võinuks seal hoones ka käinud olla.
Hoone paekivimüüritisel polnud häda midagi, tagantjärele õigustatakse lihtsalt oma võimetust.
Normaalses riigis oleks politseipatrull igas väikelinnas, mis kontrolliks sellise tegevuse seaduslikkust. Meil üks tädi istub Jaama tänaval, teda tõesti pole vaja.
See isegi ei määra midagi, sest seadust rikuti ja sellele ei järgnenud midagi. Pole järelevalvet ja pole enam midagi tõendada.
Riigil tuleb Suure ettevõtja ees kõrvad lonti tõmmata ja enda tõsiselt võetavusele taas vesi peale tõmmata.
Ega naistest Pärnus resideerivate muinsuskaitseametnike ja tooli külge aheldatud politseiga kaugele ei purjeta.
Küsimus ei ole ametnike arvus vaid nende sisus.
Erinevalt mõnest a…….. olen seal majas käinud ja juba nõuka ajal . Neist müüridest polnud ju midagi järgi , krohvitud ja augud silikaadiga lapitud ja uued avad tehtud . See tobe muinsuskaitse võtab absoluutselt kõik kaitse alla peaasi et oleks mahtu ja saaks sooje ametikohti vaid juurde tekitada
…on hoopis teine küsimus, mida Muinsuskaitse kaitse alla võtab.
See hoone oli kaitse all ja toimus lammutamine ning eraisik ei tohiks kaitse all olevaid mälestisi lammutada.
Punkt!
Kahjuks ei oma ma erinevalt teist võimet näha krohvi alla ja lammutustöödel ka ei osalenud, et saaksin vastu vaielda. 😃
Krohv ise pole kaitse all . Ja müürijäätmeid pole kusagilt näha . Kes on näinud pilte peale põlenguid saab aru et midagi ajaloolist seal ei säilinud v.a. mingid müüritükid . Pigem hoidis krohv ja silikaatpostid seda müürijäänuseid koos
.. ajage lapsejuttu.
Iga postitusega, mis teinud olete, jääb seda paekivi seal aina vähemaks 😃
Eelmises olid augud täidetud, nüüd juba olid ainult silikaadist postid ja krohv.
Olen seal sees käinud, ma tean et see müür oli täiesti korralik.
Ega siin kommentaariumis ei päästa enam midagi. Rahvas jääb alatiseks seda meenutama, kuidas ettevõtja väikse summa eest krundi ostis, mida keegi ei tahtnud, kuna sellel asuv hoone oli kaitse all, selle nahaalselt maha lammutas, Muinsuskaitse ja riigi naeruvääristas ning puhtalt pääses.
Olgu uutel elanikel palju maist vara, suuri autosid, paate, laevu ja palju, palju maju. Nagu Kuningale kohane!
Mis parata kui mõni puupea on . Eemalda sealt see krohv ja pilt oleks olnud koledamast kole ja see tsementkrohv ei olnud kaitse all . Vaata siis pilte oeale põlengut , siis lisa sinna sisseraiutud akna ja ukseaugud ja hulk silikaati ….Juba riigikontrollgi müned ajad tagasi tõdes et neid kaitse all olevaid objekte on liiga palju , paljude kaitsete all olevate objektide kaitse alla võtmine rohkem kui küsitav .
Küll olen seda meelt et uus hoone oleks pidanud vanas stiilis olema
… See oli mälestis, ükskõik mis riigikontroll, protokoll või määrus. Selle maatüki ostjaid oleks olnud, selle hinna eest, millega see müüdi ilmselt palju, kui seda mälestiseks olevat hoonet seal peal poleks olnud. Ehk, kui see mälestise staatus oleks sealt eemaldatud enne müüki, oleks ka objekti hinnaks kujunenud midagi muud ja huvilisi oleks ilmselt rohkem olnud. Vahet pole, mis see müüritise sisuline väärtus oli, see müüritis oli tugev ja ei olnud vajunud, isegi, kui see oli osaliselt silikaadist. Sama oleks, kui politsei otsustab, et ta on küll roolis 4 promillise joobega, aga kuna ta sõitis nii aeglaselt ja suurelt osalt kraavis… Loe rohkem »