Silt: lihula mõisa moonakatemaja
19
Muinsuskaitse arvas maha lammutatud moonakatemaja kaitse alt välja
[caption id="attachment_416811" align="alignnone" width="1024"]
Kunagine moonakatemaja. Foto: Kalli Pets[/caption]
Lihula mõisa moonakatemaja, mille omanik eelmise aasta lõpul muinsuskaitseameti kooskõlastuseta lammutas, arvas kultuuriminister nüüd, sel nädalal, mälestiste nimekirjast välja.
Möödunud aasta algul lammutas ettevõtja Henri Bekmann Lihulas Linnuse tee 9 asuva kunagise mõisa moonakatemaja ja asus selle asemele ehitama uut eramut. Lammutamise ajal oli maja veel ehitusmälestisena kultuurimälestiste registris ja lammutusluba sellel ei olnud.
Lihula mõisa moonakatemaja ehitati arvatavasti 19. sajandi keskpaigas. Algselt ühekorruseline ja kõrge viilkatusega hoone põles 1950. aastatel põles ja pärast tulekahju valati keldri võlvlae asemele uus betoonist vahelagi. Esimese korruse paekiviseinte asemele laoti suuremas osas silikaattellistest seinad ja majale ehitati puidust teine korrus. 1990. aastatest seisis hoone tühjana.
Mullu septembris fikseeris muinsuskaitseamet koos omanikuga hoone seisukorra ja suunas ta otsima sobivat arhitektuurset lahendust veel säilinud paekivimüüride säilitamiseks. Novembris tuvastas aga amet, et ka põhikorruse seinamüürid on lammutatud ja seega moonakatemaja hävinud. Sama aasta detsembris kooskõlastas muinsuskaitse ehitusloa Linnuse 9 ümberehitamiseks, leides, et maja algupärasel kujul taastamine ei ole põhjendatud – selleks oli algsest ehituskehandist säilinud liiga vähe ja vähe oli infot ka selle taastamiseks.
Kultuuriministri kolmapäeval allkirjastatud käskkirja eelnõuga said nii Lääneranna vallavalitsus kui ka omanik tutvuda juulis ega esitanud vastuväiteid.
Kunagine moonakatemaja. Foto: Kalli Pets[/caption]
Lihula mõisa moonakatemaja, mille omanik eelmise aasta lõpul muinsuskaitseameti kooskõlastuseta lammutas, arvas kultuuriminister nüüd, sel nädalal, mälestiste nimekirjast välja.
Möödunud aasta algul lammutas ettevõtja Henri Bekmann Lihulas Linnuse tee 9 asuva kunagise mõisa moonakatemaja ja asus selle asemele ehitama uut eramut. Lammutamise ajal oli maja veel ehitusmälestisena kultuurimälestiste registris ja lammutusluba sellel ei olnud.
Lihula mõisa moonakatemaja ehitati arvatavasti 19. sajandi keskpaigas. Algselt ühekorruseline ja kõrge viilkatusega hoone põles 1950. aastatel põles ja pärast tulekahju valati keldri võlvlae asemele uus betoonist vahelagi. Esimese korruse paekiviseinte asemele laoti suuremas osas silikaattellistest seinad ja majale ehitati puidust teine korrus. 1990. aastatest seisis hoone tühjana.
Mullu septembris fikseeris muinsuskaitseamet koos omanikuga hoone seisukorra ja suunas ta otsima sobivat arhitektuurset lahendust veel säilinud paekivimüüride säilitamiseks. Novembris tuvastas aga amet, et ka põhikorruse seinamüürid on lammutatud ja seega moonakatemaja hävinud. Sama aasta detsembris kooskõlastas muinsuskaitse ehitusloa Linnuse 9 ümberehitamiseks, leides, et maja algupärasel kujul taastamine ei ole põhjendatud – selleks oli algsest ehituskehandist säilinud liiga vähe ja vähe oli infot ka selle taastamiseks.
Kultuuriministri kolmapäeval allkirjastatud käskkirja eelnõuga said nii Lääneranna vallavalitsus kui ka omanik tutvuda juulis ega esitanud vastuväiteid.