Lugeja küsib: kas tööandja võib keelata ületundide tegemise?

Tööandja ütleb, et pean puhkama ega luba ületunde teha. Kas tööandja võib keelata rohkem tunde teha, kui seda ise tahan?

Töötajana on tähtis puhata, kuna see aitab hoida meie tervist. Pikema puhkeajaga töötajate seas esineb vähem terviseprobleeme ja tööõnnetusi.

Euroopa kohtu 2. märtsi otsusega muutus töö- ja puhkeaja praktika. Igapäevase puhkeajana peab töötaja puhkama vähemalt 11 tundi. See tähendab, et töötaja saab ühes töövahetuses töötada koos ületunnitööga maksimaalselt 13 tundi. Iganädalase puheajana peab järjest puhkama 48 tundi või summeritud tööaja arvestuses 36 tundi.

Maksimaalne lubatud keskmine tööaeg seitsmepäevase ajavahemiku kohta on 48 tundi arvestusperioodi kohta, erandina kokkuleppel ka 52 tundi, kuid töötaja võib selle kokkuleppe igal ajal üles öelda kahenädalase etteteatamistähtajaga.

Töö- ja puhkeaja nõuete põhjus on töötajate vaimse ja füüsilise tervise hoidmine. Tööandja peab tagama, et töötaja töö- ja puhkeaeg oleksid tasakaalus ega tekiks töötaja läbipõlemist ja töövõime kaotust. Puhkamise olulisust tervisele tasub vaadata kahtepidi: ülevalt alla ning alt üles.

„Alt üles“-perspektiiv on inimkeskne. Oluline on vaadata tööl olemise ehk töökeskkonnas viibimise aega. Töökeskkonda seostame oma tööülesannetega ja oleme seal kättesaadavad iga hetk. Puhkamine tähendab, et töötaja saab tegeleda oma eraeluga, ei ole seotud oma tööülesannetega ja saab igasuguse survetundeta puhata.

Pikem puhkus aitab kaasa efektiivsusele. Pidev intensiivne töö ja stress väsitavad aju ning põlevad tööks olulised töövahendid nagu tähelepanu, mälu ja eneseregulatsioon. Sellest tulenebki tõsine ja levinud terviseprobleem – läbipõlemine. Puhates taastub aju ja võimaldab tööle naastes lahendada tööülesandeid efektiivsemalt. Puhkus tähendab, et töötaja ei ole seotud tööülesannetega, sealhulgas muretsemine, stress, juhuslikud tööotsad.

Igapäevasest puhkeajast (11 tunnist) peaks vähemalt 7–8 h tundi minema magamisele. Seega jääb töötajal aega muude asjade tegemiseks 3–4 h, millest osa läheb tööülesannetest ümberlülitamisele. Kui aga päevane puhkeaeg on vähem kui 11 tundi, kannatab selle all perekond, hobid jms, mis võib pikas perspektiivis mõjuda tervisele laastavalt.

„Ülalt alla“perspektiiv on organisatsioonikeskne. Iga tööandja ja organisatsioon peaks väärtustama, et töötajad oleksid kaitstud, terved ning töökad. Nende tagamisel on peaosa puhkamisel. Kuigi pikad tööpäevad võivad olla esmalt efektiivsed, on need ajutised lahendused. Kõige kallim ressurss organisatsioonile on töötajad ja nende hoidmine on tulusam kui pidev töötajate vahetamine.

Pikema puhkusega tagab tööandja, et töötaja taastub vaimselt, emotsionaalselt ja füüsiliselt, ning ennetab töötaja läbipõlemist.

Johan Pastarus

vaimse tervise konsultant